Bentsler rääkis ETV saates "Hommik Anuga", et tema arust on kõige eestilikum sõna maja, Sekundo nimetas kõige eestilikuma sõnana aga ilmakodanik. "Kui ma tulin siia, siis suhe eesti keelega ei olnud väga aktiivne, ma rääkisin inglise keeles ja vene keeles, aga eesti keelega suhe hakkas ilmuma, kui mul sündis esimene laps. Ma sain sõpradelt sõnumi, kus nad õnnitlesid mind ilmakodaniku sünni puhul. Ma mõtlesin, et appi kui ilus sõna," selgitas Sekundo.

Häkli pakkus välja lausa kaks eestilikku sõna. "Minu meelest eesti keele kõige naljakam sõna on tunamullu," ütles Häkli. Kõige ilusamaks sõnaks peab mees aga tuuleiili.

Sekundo tõdes, et eesti keel ei ole lihtne, sest kõnes kõlab see nagu ühtlane vadin. "Ma õppisin ülikoolis Riias ja seal olid eestlased ka. Kõige tähtsam, et sõnade vahel ei olnud nagu pausi, ma ei saanud aru, kus üks sõna algab ja teine lõppeb," tõdes Sekundo.

Ka Bentsleri sõnul pakub eesti keel väljakutseid. "Veel kooliajal ma ei saanud aru, miks eesti keeles sõna tee tähendab nii paljusid asju," imestas Bentsler. Sekundo küsis aga, et miks eestlased sõnu nii lühikeseks teevad, tuues näiteks, et miks sõna mina asemel saab öelda ka ma. "Miks on vaja asja teha lühemaks, seal on niikuinii ju neli tähte, miks on vaja kaks teha? Kas tõesti on nii kiire," küsis ta.

Bentsler tõdes, et eesti keel tuleb ka kasuks, sest kui ta naisega välismaal vene keelt räägib, hüppavad kohe ligi kauplejad, kes tahavad midagi pähe määrida. "Nüüd me hakkasime rääkima, kui me oleme kuskil ekskursioonil, eesti keeles," selgitas Bentsler.

Häkli sõnul tunneb eestlase välismaal ära villaste sokkide ja tehnikavidinate järgi. "Kõik asjad on pandud pistikutesse sisse ja laetakse oma asju, et saaks olla kodus täisakuga," naeris Häkli lennujaamas ootavate eestlaste üle. Bentsleri sõnul tunneb eestlase ära poejärjekorras. "Kui inimene seisab järjekorras, kus 20 inimest seisab ja tema seisab kahe meetri kaugusel, see tähendab, et ta on eestlane," tõi Bentsler näite.