President ühineb laulupeol kooridega laulukaare all: olen selle üle väga õnnelik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Remo Tõnismäe/ERR

President Kersti Kaljulaid on esimene riigipea, kes koos kooridega laulukaare all laulab – see juhtub tänavusel juubelilaulupeol kui president esineb koos naiskooridega.

"Kui kõik läheb hästi ja ma loodan, et kõik läheb hästi, sest esimene proov on meie kooril edukalt läbitud, siis tõepoolest saab see nii olema ja ei saa salata, et ma olen ise selle üle väga õnnelik," rääkis Kaljulaid Klassikaraadio saates "Laulupeo nähtamatud lood".

Kaljulaid ütles, et läheb suvel laulupeole uhkelt teklit kandes. "Minu koor, Filiae Patriae naiskoor on korporatsioonikoor ja see on sellepärast hästi tore koor, et seal laulavad ju koos tänaseks väga erinevad põlvkonnad. On tudengeid ja oleme meie kõik ja veelgi vanemad vilistlased," rääkis Kaljulaid koorist, mille ridades ta laulupeol laulab.

Kaljulaidi sõnul teeb koor suurt tööd, et olla laulupeoks vormis. Viimases proovis tegi koor laulu "Kergotamine" viis korda läbi, presidendi enda lemmik on aga helilooja Lembit Veevo laul "Suvine tuul".

Lauljana mäletab Kaljulaid 1987. aasta laulupidu, kui pidi kohustuslikus korras õppima ära ka sotsialistlikku laulupeokavva kuulunud laulu "Molodaja Gvardija". Presidendi päris esimene laulupeomälestus pärineb aga aastast 1974. "Siis oli intsident, see oli sügaval Vene ajal, keegi ronis tuletorni ja räägiti, et tal oli ka mingi protestisõnum ja tekkis tohutu sagimine, rahvas hakkas liiga tihedasti kokku saama ja lapsi korjati kätele, et nad ei jääks rahvahulga jalgade alla. Ja see on minu päris esimene laulupeomälestus," kirjeldas Kaljulaid.

Tantsupeol pole Kaljulaid kunagi tantsinud, nimetades ennast kohmakaks sportlaseks, kellele pole kerget tantsujalga antud. Eesti tuntud laulupeolaule püüab Kaljulaid aga alati kaasa laulda, näiteks paavsti saabudes laulis president kaasa koorilaulu "Mu süda ärka üles". "Mul on suhteliselt hea tekstimälu. Ma ei suudaks küll seda teksti esitada üksinda, aga kui see laul juba kulgeb, siis see tuleb justkui iseenesest. Ma ei ole tihti ise alati teadlik, et ma laulan kaasa, aga ma teen seda hea meelega," selgitas Kaljulaid ja lisas, et need on hetked, mis toimuvad koos rahvaga.

Koorilaul on Kaljulaidi sõnul eestlase olemuses, aga paraku jääb eestvedajaid üha vähemaks. "Tegelikult ei ole koorilaul keeruline, aga on vaja eestvedajaid, õpetajaid ja dirigente. Me teame, et sellega on meil väga suur probleem, sest nad on meil kogu aeg olemas olnud, aga me peame vist hakkame teadlikult tegelema sellega, et meil oleks neid õpetajaid edaspidigi võtnud, sest halle päid on väga palju laulupeo juhtide hulgas," arutas Kaljulaid.

Pikka aega Euroopas töötanud Kaljulaid tõdes, et Euroopas püsib eestlaste laulupeotraditsioon tugevalt elus ning laulukoore on väliseestlastest lastele, aga ka täiskasvanutele. "Euroopa segakoor paisub enne laulupidu. Enne eelmist laulupidu ulatus see 180-ni," tõdes Kaljulaid.

Kaljulaid ütles, et Eesti rahvuslus elab läbi laulupeo oma kõige eredamat, sõbralikumat ja naeratavamat elu. "See on see positiivne rahvuslus, ma olen sügaval hinges, nii nagu me kõik oleme, Eesti rahvuslane. Rahvuslane olemine minu jaoks tähendabki seda, et ma hea meelega võtan need rahvariided kapist, kui on võimalik ja vahel kombineerin neid ka muul ajal muude rõivatükkidega. Ja me tuleme kokku ja laulame. Loomulikult laulupidu ei ole mingi kosmopoliitne üritus, laulupidu on see koht, kus me kinnitame, et meie, eestlased kuulume ühte," ütles Kaljulaid.

Kaljulaid ütles, et on tänulik saatusele, et okupatsioon lõppes 50 aastaga, muidu ei pruugiks eesti keelt enam alles olla. Kaljulaid rääkis, et vaatas Marko Raadi filmi "Matusepäevikud", mis räägib väliseestlaste kogukondade väljasuremisest. "Ma mõtlesin, et kui me ei oleks oma iseseisvust taastanud või oleksime selle võimaluse ära rikkunud nagu ukrainlased või moldovlased, me ei oleks kuhugi jõudnud oma riigi arendamisega ja vajuksime tagasi jalgupidi sohu, oleks see olnud meie rahvuse väljasuremise lugu," ütles Kaljulaid.

Kaljulaid tõdes, et temal poleks midagi selle vastu, kui laulupeost saaks rahvuspüha. "Aga eks selliseid otsuseid teeb meil ikkagi kindlasti laiem rahvas ehk riigikogu," ütles ta.

Toimetaja: Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: