Merca: mul on olnud probleeme oma sooidentiteediga
Näitleja Merle Jääger ehk Merca nentis, et tal on olnud probleeme sooidentiteediga. Oli aeg, kus ta last oma ellu ei soovinud ning pinget pakkus kõik see, mida loetakse pigem osaks meeste maailmast. Siiski on tal etnoloogist tütar Ode Alt, kes hüüab ema Mercaks.
Merca rääkis Vikerraadio saates "Käbi ei kuku", et tütar Ode erineb temast nii välimuse kui ka sisemuse poolest. "Ta on kõvasti korralikum, praktilisem ja asjalikum. Mina olen täielik boheem, Ode ei ole täielik boheem," ütles Merca.
Merca tõdes, et tihti arvatakse, et Ode on välimuselt tema moodi, tegelikult on ta isa Silveri koopia. "Kuna ta on põhiliselt minuga koos kasvanud, ma arvan, et seal on mingi miimika, mis on peamiselt minult üle võetud," selgitas Merca, mis sarnasusi tal tütrega on.
Kuna Merca enda juured on Setumaal, oli talle oluline, et tütar saaks setu nime. Nii otsustas ta Ode kasuks. "Niipea, kui ma olin lapse ära nimetanud, tuli välja, et ka minu vana-vanaema oli olnud Ode," ütles Merca, et Ode sai saatuse tahtel väga väärika nime.
Mercat ennast kasvatas esimesed kolm aastat setust vanaema, lapsepõlve veetis ta aga Tallinnas Laagris ja Mustamäel. "Meil kolis naabermajja Sulev, üks poiss, kes oli sama vana kui mina ja Suleviga oli väga lahe. Temaga me saime kakelda, mitte, et me kurja pärast oleksime kakelnud, aga see oli tore. Siis me sülitasime üksteise pihta," meenutas Merca oma lapsepõlvesõpra.
Merca tõdes, et sai isa käest küll aeg-ajalt rihma, aga isa õpetas ka seda, kuidas enda eest seista. "Mina küll ei leidnud, et patsist sikutamine on lahe, pealegi õpetas mu isa kogu aeg, et enda eest tuleb seista," selgitas Merca, miks ta väikese tüdrukuna kaklustesse sattus.
Merca tõdes, et sattus lapsena tihti intsidentidesse ning see oli üks põhjus, miks ta läks 11. klassis kaugõppekeskkooli. "Kummalisel kombel arvasid õpetajad, et mina olen liider, kes organiseerib pausipanekuid ja suitsetamist nurga taga. Tegelikult läksin mina lihtsalt teistega kaasa," ütles Merca.
Merca sõnul oli tal lapsena raske aru saada, miks mingid ülesanded on mõeldud tüdrukutele, teised poistele. Esimesed, kes teda soo pärast diskrimineerisid, olid Merca sõnul tema enda vanemad. "Tegelikult mul on olnud jumala konkreetselt probleeme oma sooidentiteediga. Kui ma olin päris väike, mingi kolm-neli, me kasvasime üles sangarlike nõukogude sõjafilmide peal ja siis ma mõtlesin, et ma tahan saada sõduriks ja vanemad ütlesid, et oi-oi, tüdrukutest ei saa sõdureid. Kui sa tahad sõjaväkke minna, siis kas arstitädiks või kokatädiks. Ma mõtlesin, et mõttetu on mingi süsti tegemine või leemekulbi liigutamine, tahaks ikka mudas roomata, tankiga sõita ja püssi lasta," ütles Merca.
Neljandas klassis lõigati Mercale potisoeng ning teda hakati poisiks pidama. "See sama lapsepõlvesõber Sulev, kellega sai puu otsas ronida ja muid töllakusi teha, tundus kordades huvitavam. Ma arvan, et sealt tuli mitu aspekti, kaasa arvatud see, et enamik pedagooge olid naised, kui olid nn laupäevakud, siis tüdrukud pidid pesema ja tegema hästi nõmedaid töid. Üldsegi mulle ei meeldinud ja ma ei saanud aru, miks tüdrukutelt nõutakse poole rohkem kui poiste käest, poistel on poole lihtsam elu," arutles Merca.
Noorukina maandus Merca punkarite kambas. "Ausalt öeldes oli punkarite kamp palju vaimsem kui kogu see diskopepude kamp. Ma hakkasin tänu neile klassikalisest muusikast lugu pidama," ütles Merca, kes otsustas sel ajal ka lavakunstikooli näitlejaks õppima minna.
Näitleja Merle Jääger, lavakunstikateedri XIII lennu üliõpilane. 1988 Autor: Ülo Josing/ERR
23-aastasena kohtas Merca malevas Ode isa Silverit, kes oli toona vaid 16-aastane ja lapsesaamine käis Merca sõnul kähku. Lahku mindi pool aastat pärast lapse sündi. Ode sõnul oli isa vastutustundlikum pool. "Merca ei ole mitte kunagi minu isast mitte ühtegi halba sõna rääkinud ega ka vastupidi. Lihtsalt inimsuhted on keerulised," ütles Ode, et tema jaoks on vanematevahelised suhted selged.
Merca sõnul ei olnud tal kunagi soovi saada emaks. "Ma lihtsalt ei armasta imikuid. Täiesti siiralt," ütles Merca, et alles kolmandast eluaastast on lapsed toredad.
Ode kasvas suuresti tädi juures, sest ema töö teatris ei soosinud lastekasvatamist. Ode sõnul oli ta vabakasvatuse peal, aga Merca õnneks oli ta suhteliselt lihtne laps, kes pidas vähestest olemasolevatest reeglitest kinni. "Merca ei armasta väga palju koristada, kui mitte öelda, et ta lausa vihkab seda. Mingit organiseeritust polnud. Mis puudutab minu kasvatamist, siis ega mul väga palju reegleid ei olnud," kirjeldas Ode oma kodust eluolu, et pidi olema iseseisev juba väikse lapsena. "Mina jõudsin koolist koju ja ema läks juba tööle," meenutas Ode.
Kui Ode oli üheksa-aastane, läks Merca sõjaväkke ja Ode jäi kasuisa Erkiga koju. Kuigi Merca lootis, et tütrest sirgub Eesti esimene naiskaitseminister, siis militaarjoont ei õnnestunud tal tütres arendada. Ode kirg on etnoloogia ja ta töötab Setumaa muuseumides.
Toimetaja: Rutt Ernits