Märt, tuntud saatejuht: Mikk Kõrts, mida sellised vahejuhtumid on kaasa toonud?

Mikk Kõrts, kõrtsmik: Eesti Baaripidajate liit on võtnud vastu otsuse mitte ühtegi poliitikut enam kõrtsiuksest sisse lasta. Parem karta kui kahetseda.

Märt: Kas poliitikud käituvad siis kõik tõesti nii halvasti? Ma arvasin, et ainult kolmandik riigikogu liikmetest ei kanna alkoholi.

Mikk: Probleem polegi selles, et nad ei kanna alkoholi. Väga hästi kannavad. Tavainimene jääb magama, kui liialt napsu võtab, aga poliitikud hakkavad kohe poliitikat tegema.

Märt: Ruuben Kaalepit süüdistati selles, et ta oli restoranis Rooma tervitust teinud.

Mikk: Vähemalt viisakas mees. Enamik poliitikuid, kes minu kõrtsi uksest varem sisse astusid, et tervitanud üldse kuidagi. Ei teinud isegi mitte Eesti tervitust. Ütleks "Tere!" või nii.

Märt: Kes Eesti poliitikutest veel kõrtsis käituda ei oska?

Mikk: Küsi parem, kes oskab.

Märt: Kes oskab?

Mikk: Eiki Nestor, sest ta mängib mussi õhtuti ja jommis peaga hakkab Frank Zappa asemel Meie Meest laskma ja rahvas saab aru.

Märt: Aga nüüd on siis mõõt täis?

Mikk: Jah, nüüd aitab. Ma niigi kannatasin kahju. Investeerisin pubi ümberehitusse. Tegime ilusasti eraldi WC-d – siia mingu vasak-, siia mingu parempoolsed. Et mingit jama ei oleks. Ja mis tulemus oli – kunded ei teadnud ise ka, kas nad on vasak- või parempoolset ja lahistasid kahe ukse vahepeale. Põrand kõik lainetas. See oli õudus kuubis, vaat, mis see oli.

Märt: Ja...

Mikk: Ja mis kõige hullem, nad tegid oma kampaaniat kogu aeg. Ma ei jaksanud neile vastu ka vaielda. Ei jõua inimene vasikaga võidu joosta. Igal õhtul olin ma praktiliselt kõigi Eesti erakondade liikmeks vastu võetud. Järgmisel hommikul, kui need sunnikud peatäit välja magasid, pidin mina Äriregistri ukse taga seisma, et mind erakondadest jälle välja arvataks. Palju sest abi? Samal õhtul läks sama triangel lahti jälle.

Märt: Aga kui te poliitikuid enam sisse ei lase, siis kaotate ju käivet kõvasti.

Mikk: Tead, mis ma sulle ütlen: parem ärgu olgu käivet, aga ärgu neid poliitikuid ka olgu. Neil jääb ju õigust ülegi. Kui palju mantleid ma olen pidanud neile kompensatsiooniks Tallinna Kaubamajast ostma, ma ei julge üles lugedagi. Neile jääb ju alati õigus. Tallinna Kaubamaja on ainus, kellel mingi käive veel on.

Märt: Mis te nüüd siis ise ette võtate?

Mikk: Tead, ma arvan, et jätan selle kõrtsmiku ameti üldse maha. Europarlamendi valimised tulevad, lähen europarlamenti ja küll nad siis seal Brüsseli restodes saavad mind tundma.

Märt: Aitäh ja õll kaasa!