Tartu mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits kinnitas "Ringvaates", et neil oleks väga hea meel, kui nad saaksid rivistada üles kõik Barbie nukud alates 1959. aastast. "Neid oleks ikkagi tuhandeid ja tuhandeid," ütles ta ja lisas, et ainus võimalus, kuidas 1960. ja 1970. aastatel Barbie nukud Eestis jõudsid, oli läbi Kanada või Rootsi sugulaste. "Eestis on Barbie nukke ametlikult müüdud alates 1994. aastast."

Barbie nukkude mõte on tema sõnul olnud see, et tüdrukud saaksid mängida selliste nukkudega, mis meenutaksid rohkem täiskasvanud naisi. "Läbi aegade on olnud väga palju titanukke, aga mingis vanuses tüdrukud kipuvad mängima printsessi- ja pulmamänge, seega Barbie looja Ruth Handler tahtis näidata, et ka saledate naistega saab selliseid mänge mängida."

Kui varasemalt on Barbie nukkudele ette heidetud liialt saledat figuuri, siis viimastel aastatel on hakatud tootma kõikvõimalike uute kehakujudega nukke. "Kes tuleb näitusele mänguasjamuuseumisse, näeb, et on olemas ka vormikaid ja teistest silmapaistvalt pikemaid ning lühemaid Barbiesid."

Saates oli Pärnitsal kaasas ka 1962. aasta originaalnukk, mis tema sõnul on hea ajastu märk. "Kui tema nägu vaadata, siis ta on nagu 1960. aastate moeajakirjast välja astunud, kõik see kleidi- ja soengulõige."