"Tegu on kunagise Kochi ehk hilisema nimega Scheeli mõisa piirkonnaga, kuhu juba 40. aastal tuli sisse Nõukogude sõjavägi ja millest sai 1941. aastal PiritaL ENKVD välitribunali asukoht. Hiljem rajati siia väike sõjaväeosa," rääkis "Ringvaatele" hobiajaloolane Mihkel Reile.

"See on ikka väga räige koht. Seinale on igasuguseid sõnumeid jäetud, millega enamust ei saa avalik-õiguslikus eetris näidata," kommenteeris Hermaküla.

"Iseenesest on tegu Nõukogude mereväe 440. komando punktina, mida tuntakse ka Pirita "Orbita" radarijaama nime all. Siin olevat olnud maa peal üks kompleks rahuajaks ja maa all üks kahekordne maa-alune kompleks sõjaolukorraks. Üldiselt nendest, mis Tallinnas sõjaväeobjektidest järele jäänud on, on tegu ühe suurima maa-aluse kompleksiga," märkis Reile.

"Õnneks mul mingisugust klaustrofoobiat ei teki, aga ma saan aru küll, kuidas see võib tekkida. Ruumi siin eriti ei ole, pea on mul peaaegu vastu lage, kõik on räigelt must ja tahmunud." Ta tunnistas, et seal on väga veider tunne ringi käia. "Nagu oleks sada meetrit käinud, aga tegelikult see vist nii ei ole."

Reile ei soovita kindlasti huvilistel tormata omal käel sinna sisse ringi kolama, sest see kompeks kätkeb endas väga palju erinevaid ohtusid. "See on täiesti kottpime, selline laburünti meenutav, põrandas on igasuguseid auke, nii et, kui sinna minna inimesega, kes seda ei tunne ega tea, siis see võib väga kurvalt lõppeda."

Lisaks sellele on kompleksis kehvaks muutunud ka õhuvahetus. "90. aastatel varastati ju ära kõik metall, mis vähegi oli ja viidi vanametalli ning kõik ventilatsiooniseadmed on siit minema tassitud. Kõik ventilatsiooniavad on 25 aastaga umbe läinud. Nii et huvipakkuv objekt, mis paraku on üsna nukras seisus täna," sõnas Reile.