"Eesti oludes on see täiesti harukordne ja võib-olla pole kena öelda, aga naissaatejuhtide puhul on see eriti harukordne praegu sellises eas nii vitaalse ja tegusana ekraanil olla," rääkis "Pealtnägijale" Hagi Šein. "Nii et see, et Reet on olemas nüüd, kui Mati on läinud, siis Reet on läbi ajaloo vist vanim saatejuht, aga temast ei paista see vanus kohe mitte kuidagi välja."

"Reet on olnud Eesti inimeste elutubades, televiisoris 50 aastat. Ta on nagu üks osa mööblist. Ta on nagu kristallvaas seal klaasi taga. Ma ei mäleta, millal ma teda esimest korda nägin ja mis kontekstis, aga mul on selline tunne, et ta on kogu aeg olemas olnud. Ja selline tunne on ka, et ta jääbki. Ta on igavene," tunnistas Vahur Kersna.

Kui Reet 1969. aasta 11. märtsil töölepingule Eesti Televisiooniga alla kirjutas, polnud telemaja talle enam võõras koht. Juba aastaid varem oli ta siin nii laste-, tütarlaste- kui neidude ansamblitega korduvalt esinenud. Ent sellest, et temast võiks kunagi teletöötaja saada, polnud ta isegi mõelnud. Veelgi enam, olles just äsja lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse erialal, tundus kõige tõenäolisem hoopis õpetaja karjäär.

"Ma olin õppinud õpetajaks – joonistamine, käsitöö, tööõpetus, kokandus. Ja oli oht, et saadetakse maale. Aga minu vanem poiss oli väike ja ma vabandasin sellega, et mul on laps nii väike, mina maale minna ei taha. Ja siis tuli keegi perekonnatuttav, oli selline mees "Aktuaalses kaameras" nagu Lembit Karri, kes ütles, aga et las Reet tuleb televisiooni ja niimoodi ma tutvuse kaudu sinna sattusin," tunnistas Linna.

Kõigepealt sai Reedast muusikasaadete ja Telefilmi assistent, kus tuli režissööri käsu peale puldis õigeid nuppe vajutada, edasi aga juba muusikasaadete toimetaja.

1970. aastatel lõi Reet laineid ka poplauljana, tehes kaasa nii ansamblites MERL ja MIR, kui ka lauldes duette Ivo Linnaga, kellega ta abiellus 1973. aastal. Olles lisaks ka viljakas laulutekstide autor, oli just muusika see, mis ka Reeta kui teletöötajat enim kõnetas ja nii sai temast eesootavatel aastakümnetel üks olulisemaid Eesti popmuusika propageerijaid.

"Oli ikkagi väga pikk periood, kus Reet hoidis oma käpa all tervet Eesti levimuusikat. Ikkagi tema otsustas, kes pääseb ekraanile ja saab seal särada. Ja kes on televisiooniekraanil, sellel on elu nagu lill," rääkis Kersna. "Eks see on ka põhjus, miks näiteks meie arhiivis on Ivo Linna tollest ajast säilinud materjale kümme korda rohkem kui Tõnis Mäest ja viis korda rohkem kui Jaak Joalast. Aga olgem õnnelikud ja tänulikud, et need materjalid on olemas. Ja Reet tegi väga suurt tööd, et tollel raskel, segasel ja keerulisel ajal meie popmuusika üldse pääseks ekraanile.

Esimest korda sai Reet saatejuhitööd proovida 1978. aastal Soome-Eesti ühissaates "Iltatähti" ehk "Õhtutäht", mida ta juhtis koos tänase Soome parlamendi liikme Mikko Alataloga.

"Kohtusime soomlastega ja soomlased valisid minu, kuna ma, tänu sellele, et ma olen Tallinna inimene, meil oli kodus televiisor, olin selle soome keele ka ära õppinud, tönkasin seda natukene. Nii et nad valisid minu saatejuhiks, mis oli minu jaoks tõesti väga suur väljakutse, väga suur," selgitas Linna.

Tol ajal keegi Eesti saatejuhtidele spetsiaalset väljaõpet ei pakkunud. Inimene lükati vette ja pinnale jäi see, kelle loomulik talent seda lubas. Ka Reet ujus välja, ehkki tagantjärele oma esimeste ekraanikatsetuste vaatamine võtab tänase telelegendi muigama. "See hääletämber, kuidas see on aegade muutunud! Kui ma vaatan vanu videoid, siis peaaegu piiksud seal, teed kõrget ja peenikest häält."

"Kui ma sain Soomest esimesed suured prillid, need, mis on jäänud nüüd ka arhiivi, siis ma sain ikka sõimukirju, et mida sa endast kujutad ja miks sul sellised aknad ees on. See tekst oli umbes selline, et mine õlleputka taha meestega juttu ajama, aga mitte televiisorisse. Umbes niisugune mõttekäik oli," rääkis Linna.

Muusikasaade "Ring ümber", saatejuhid Reet Linna ja Olav Ehala. Detsember 1980. Autor: ERR/Jaan Rõõmus

"Iltatähti" kindlustas Reeda positsiooni kaamera ees. 1980. ja 1990. aastate alguses ohjas ta erinevaid telesaateid, nagu "Ring Ümber", "Levikaamera", "Kantrikarussell" ja paljud teised. Kuni hetkeni, mil tundus, et töö sai otsa ja nii samuti Reeda saatejuhikarjäär.

"See oli siis 1995. Minu elus oli täielik mõõn. Mul oli lõppenud ära üks väga tore sari, "Süda tuksub", mis oli abielupaaridele mõeldud võistlusmäng. Hästi lõbus ja tore oli. Ja see lõppes kõik ära ja mul olid tühjad pihud. Mul ei olnud enam ka motivatsiooni, mul ei olnud mitte ühtegi ideed. Ma mõtlesin, ma lähen täiesti ära," meenutas Linna.

"Reedaga juhtus 1990. aastate alguses tõesti midagi. Ta tuli minu juurde ja ütles, et ta tahaks ära minna. Mulle tundus, et minu roll on püüda teda kuidagi veenda, anda talle mingisugust õhuruumi, et mitte teda ära saata. Leppisime kokku, et võta natuke pausi, hinga ja ära kirjuta mingisugust avaldust. Seda ikka juhtub, et inimesed teles mingil hetkel kuidagi läbi põlevad," rääkis Šein.

Reet võttis peadirektor Šeini soovitust kuulda ja lahkumisavaldust lauale ei löönud. Nii töötas ta mõnda aega rahulikuma tempoga, juhtides aeg-ajalt pühapäevahommikust "Hommikutelevisiooni".

Kuni hetkeni, mil Reet sai tööpakkumise, mis tegi temast lõpuks tõelise teletähe ja viis ta sügavale televaataja südamesse. Eesti kõige esimene välismaalt sisse ostetud formaadisaade "Kuulus või kummaline" niitis vaataja jalust. Hoogne kogupere-telemäng, milles neljal püsiarvajal tuli välja selgitada kolme saatekülalise eriline amet või kummaline hobi, meelitas iga nädal telerite ette üle 300 000 silmapaari.

Saade "Kuulus või kummaline", saatejuht-toimetaja Reet Linna. Autor: ERR/Ülo Josing

"See oli selline kummaline ja koomiline, et keegi kogus neid laste mähkmepabereid. Need oli alles tulnud, meil ei olnud neid veel kuigi palju, aasta oli 1995. Me võtsime kõik vastu, mis oli natuke kreisi. See oli niisugune kummaline asi. Aga neid, kes käsitööd tegid, neid oli palju. Ma mäletan, et keegi korjas auguga kive, ja see nüüd tuli jälle ära arvata," kirjeldas Linna.

Reet on ETVs üle elanud vähemalt 10 peadirektorit, ent üks kolleeg, kes peaaegu kõik poolsada aastat tema kõrval kestab, on "Prillitoosi" tegevprodutsent Jaak Tammearu, kellega nad viimased 25 aastat jagavad ka kabinetti. "Mul on kombeks öelda, et mõni paar ei ole nii kaua abielus ka kui meie oleme Tammearuga ühes toas olnud."

Tammearu meenutas, kuidas ta istus Reeda sünnipäeval nende kabinetis, kuhu kolleegid olid tellinud strippari. "Aga see ei olnud ainult strippar, vaid tuli mees maoga."

"Kõik küünlad põlesid, koridor oli pime," kirjeldas Linna. "Ja siis tuli see strippar oma maoga. Kõige naljakam on see, et see strippar mind absoluutselt ei huvitanud. Mul jäi meelde ainult see, et tal olid väga nõmedad ärakäidud tossud jalas."

"Ega mina ka ei teadnud, et ta tuleb," tunnistas Tammearu. "Ausalt öeldes oli see nii jube. Mina ka ehmatasin, ja nagu öeldakse – see mees oli ka kole nagu öö. Aga kingitus on kingitus ja kingituse suhu ei vaadata."

Lennuka telekarjääri kõrvalt on Reet olnud kaks korda abielus. Esimesest abielust Ants Parikaga on tal poeg Kent ning abielust Ivo Linnaga sündisid tütar Hanna-Stina ja poeg Robert. Tänaseks on Reet vanaema viiele lapselapsele, keda nood kutsuvad Manaks. Kui erinevad on aga kodune-Reet ja ekraani-Reet?

Lauljad Ivo ja Reet Linna. Autor: ERR/Jaan Rõõmus

"See sama soojus ja osavõtlikkus on ikka olemas. Ja mingit esinemist seal ei ole," märkis Hanna-Stina. Mana on ekraani peal Mana ja Mana on ekraani taga ka Mana minu jaoks," sõnas Kaspar.

Kui Reeda vanemad lapsed on televisioonist kauge kaarega mööda kõndinud, siis noorem poeg Robert lõpetas Balti Filmi- ja Meediakooli operaatori eriala. Kõige otsesemalt on vanaema jälgedesse astunud aga 19-aastane tütrepoeg Kaspar, kes on üks ETV2 noortesaate "NOVA" reporteritest.

"Ma olen põrunud elus ühe saatega. Minu meelest oli see Lepa-Toomase aeg, kes, kui Lennuk läks ümbermaailmareisile, otsustati mind panna sadamasse Piritale, seda otse eetrisse minekut vahendama. Ma põrusin täiesti. Ma sain muidugi küsitud need küsimused, aga see oli minu jaoks totaalne krahh, ma ei taha mitte kunagi enam midagi taolist teha. See oli hirmus," meenutas Linna.

Alates 2011. aastast juhib Reet Linna eakatele suunatud telesaadet "Prillitoos", mis naudib tõeliselt suurt publikumenu. Igal pühapäeval jälgib Reeta ekraani vahendusel üle 100 000 silmapaari.

"Kui "Prillitoosi" mulle esimene kord pakuti, siis ma ütlesin ära. Mina ei ole nii vana ja mina ei taha sellist saadet teha. Aga ma rääkisin kodus oma lastega läbi, et ütlesin lastele ka, et niisugune pakkumine on. Ja nemad ütlesid, et mis vahet seal on, mida sa teed. Töötad ju. Ja siis ma võtsin vastu. See esimene tõrge oli selle nime juures, jah" selgitas Linna.

Saade "Teletähed koduõuel", laulja ja ETV saatejuht Reet Linna. August 1995. Autor: ERR/Heidi Maasikmets

"Minu arvates ongi kõige tähtsam Reeda juures see, kui heas vormis ta praegu on. Kui särav, kui töine, kui hea on teda vaadata. Jõuda sellises vanuses sellise küpsuseni ja esineda niimoodi, see on näitaja," sõnas Kersna.

"Sellest on nüüd küll aastaid möödas, aga mäletan, et läksime tegema tänavaintervjuud. Ma toon võrdluse, et kui Vahur Kersnaga läksime tänavaintervjuud tegema, siis inimesed läksid mööda, ei tahtnud väga sinna mikrofoni juurde tulla. Aga kui me ükskord Reedaga läksime, siis inimesed tulid ise pakkuma, et kuulge, me tahaks ka rääkida. See näitab tema populaarsust ja sooja hinge," meenutas Priit Hummel.

Linna rääkis, et tal on saadetes alati oma riided. "Kui ma hakkasin tegema "Kuulsat ja kummalist", siis esimeses saates olid mul võõrad riided. Ma arvan, et see on lapsepõlvest, et ma kunagi laenasin sõbranna peole minnes siidisukad, lõhkusin nad ära ja pärast seda ma mitte kunagi ei laena endale kellegi käest riideid."

Ta tunnistas, et sügise poole käis ta juhtkonna käest ka küsimas, mis plaanid neil temaga on. "Et tegelikult on ju vanust nii palju, et ma juba praegu olen kõikide kanalite ainuke kõrges eas näoga eetris käiv saatejuht, et ma nii väga ei tahaks seda, et sügisel öeldakse, et kuule memm, tõmba nüüd uttu." Selgus, et neil ei ole plaanis Reedaga veel midagi lõpetada.

"Ühest küljest on seda tore tõdeda, et sind vajatakse, teisest küljest paneb see see sind jälle vastutatama. See tähendab seda, et ma pean veelgi rohkem mõtlema selle peale, et olla selg sirgus, vastav välja näha ja et mõte töötaks, et ma ei oleks lihtsalt lohistatud topis siin aastaid edasi. Seda ma ei taha. Ma tahaksin, et kui ühel hetkel tuleb lõpetada, siis on see minu otsus ja tänada inimesi selle eest, et mind on kaua ära kuulatud."

Hanna-Stina soovib, et emal oleks ikka veel jaksu mõned aastad teles veel jätkata. "Mulle tundub, et see on see, mis teda edasi viib või kuidagi ärksana hoiab. Ta võiks seda jätkata. Hoolimata sellest, et ta aeg-ajalt toriseb, et ta ei jaksa enam ja niimoodi, aga ta võiks ikkagi jätkata."

Kersna tunnistas, et ta natuke kardab, et rohkem meie silmad selliseid fenomene ei näe. "Aga jumal tänatud, et tema oli meil olemas."