Jääronija Ruslan Aizatulin selgitas "Ringvaates", et kuigi Eestis pole suuri mägesid, siis ei tähenda see tingimata seda, et kuhugi ronida ei saaks. "Meie jaoks on see pigem trenn mägede jaoks," ütles ta ja lisas, et Türisalu pangal teevad nad erinevaid harjutusi, et mägedes oleks lihtsam ronida. "See on väike jupp sellest, mis tegelikult mägedes ronitakse."

Aizatulin tõdes ka, et kui mägedes on väga palju erinevaid reljeefe, siis Eestis saab proovida väga kontsentreeritult jääronimist. Samuti kinnitas jääronija, et alpinismi täiesti normaalne osa on ka hirm oma elu pärast. "Mul olid küll mingid traumad ja põlvedega probleemid, aga ühtki luud ma pole murdnud."

Kõige tähtsam on jääronija sõnul jälgida tehnikat. "Käed ei ole isegi nii tähtsad, sest kogu kehakaal tõstetakse jalgadega, käed on pigem tasakaalu jaoks," ütles ta ja nentis, et kui seda paar korda proovida, siis saab juba aru, kuidas nii ronida, et oleks lihtsam. "Eestis on keeruline leida rasket marsruuti, mis tähendab, et siin tehakse pigem kiirusronimist, seega on lihtne rada, mida tuleb lihtsalt kiiresti ronida."

"Eestis on umbes 3-4 kohta, kus saab ronida jääd, aga need igal aastal ei jäätu, seega mõnedel aastatel ei olegi saanud ronida," selgitas Aizatulin ja kinnitas, et paljud inimesed käivad sellisel juhul Soomes ronimas. "Ma tean, et paljud käivad kasvõi igal nädalavahetusel, kui seal tekib jääd."