"Käisin seda filmi vaatamas ja mul on tõelisi raskusi emotsiooni sõnadesse panemiseks. Ma tunnen, et mu sõnavara, elukogemus ja vaimne küpsus on imiku tasemel, et sellel teemal üldse sõna võtta, aga kuna olen piisavalt loll, siis ma ikkagi lalisen selle siia, sest ma ei suuda mitte vakka olla," selgitas Olbri Facebookis.

Räppar tunnistas, et hakkas nutma umbes filmi keskel ja pärast seda hetke oli täielikus transis kuni lõpuks õue, värske õhuni jõudis. "Ma pole sellist tunnet filmi ajal mitte kunagi varem tundnud. Kogu maapind värises korraks jalge all ja ma ei saanud aru, kas ma seisan või hõljun või kaon või ilmun," arutles ta.

Olbri sõnul segab teda Eesti filmi nautimisel tihti rollide taga olevate näitlejatega liiga tuttav olemine. "Ma ei suuda oma saamatuses mööda vaadata kõikidest telesaadetest, intervjuudest, ajakirja esikaantest, mis kõik need näitlejad meie südamesse on graveerinud. "Tõde ja õigus" filmis kaotasin täielikult mälu ja uppusin silmini rollidesse, mis ekraanil elasid. Külmavärinateni eksisin Priit Loogi näideldud Andresesse. Igakord kui oli lähikaader, tundsin kogu Andrese rammu, valu ja õiglusejanu oma rusikates. Ma ei kujuta ette, kuidas, mis meetodite või vahenditega Priit sellise asja saavutas, aga ma olin ja olen kõikide hingesoppideni raputatud," lausus Olbri.

"Seal pimedas kinosaalis selle Tanel Toomi poolt ellu kutsutud Andresega koos ma tundsin, kuidas ma muutusin mingiks mõtete ja tunnete toruks, kus voolas sekundiga läbi miljon küsimust, tunnet, seisukohta, ma kadusin ära kuhugi sinna Vargamäe põldude vahele ja reaalsus tuli nagu rusikas alakõhtu tagasi filmi lõpus," lisas Olbri.

Muusiku sõnul tundub pärast "Tõde ja õigust" kõik kuidagi nii tühine ja sisutu. "Kokkuvõttes - palun, minge kohe kinno seda filmi vaatama. Ma loodan, et minu astronoomilistesse kõrgustesse sirguv emotsioon kellegi jaoks seda filmi ära ei riku, minge puhta lehena ja olge valmis kõikideks tunneteks. Palju õnne, Eesti! See on üks vägevamaid kingitusi, mis see riik on saanud," lausus ta.