Puusuuskadel Jüri Muttika lõpetas Tartu maratoni saepurusel rajal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Erakogu

"Ringvaate" meeskond koosseisus Grete Lõbu, Hannes Hermaküla ja Jüri Muttika jagasid "Vikerhommikus" värvikaid Tartu maratoni kogemusi. Kui Lõbu ja Hermaküla tegid isiklikud rekordid, siis Jüri Muttika oli rajal pea kümme tundi ja jõudis oma puusuuskadel finišisse viimasena, saepururada järel.

Erakordselt kiirel rajal tuli ette palju kukkumisi ja varustuse lõhkumisi, esimene jäine laskumine ootas suusatajaid juba teisel kilomeetril.

"Need laskumised olid päris rajud, ma hakkasin kohe algusest peale kukkuma. See teise kilomeetri laskumine oli hullumaja, tulin tagumiku peal alla. Kui sa oled kallakul pikali kukkunud, pole sul ühtki rada võimalik vahetada ega kuhugi end ära rullida, sest ümberringi on inimesed. Mõtlesin õudusega, et ma olen sõitnud paar kilomeetrit, mul on püksitagumikus hiiglaslik auk ja pean katkiste pükstega sõitma veel 61 kilomeetrit. Õnneks nii ei läinud," kirjeldas Grete Lõbu oma sõidu algust.

Seejärel hakkas Lõbu end laskumiste eel ise kõva häälega innustama. Ta lõpetas maratoni ajaga 05:45:32, mis oli uskumatu üllatus: "Hullumaja! Ma olin arvestanud, et kui mul tuleb lõpufiniši aeg üle seitsme tunni, siis olen enda kohta väga hästi sõitnud, ka üle kaheksatunnine aeg oleks hea, kuue tunni peale ma ei mõelnudki, rääkimata ajast, mis algab viie tunniga," imestas ta.

Hannes Hermaküla avastas enne starti, et unustas võistlussuuskade klambrid ära vahetada. "Kujutad sa ette, sul on kaks minutit stardini ja avastad, et saapad ei lähe klambritega kokku. Aga õnneks oli mu auto lähedale pargitud, jooksin ja võtsin määrimata trennisuusad. Pidin kogu aeg libisemist juurde lükkama, see tegi korraks kurvaks, kuidas inimesed suhisesid ja sahisesid sinust mööda, aga kokkuvõttes oli väga libe rada, mõnus tõugata ja tuli minu rekord."

Jüri Muttika osales võistlusklassis Vintage ning pani alla isa 1972. aastast pärit puust tõrvatud Visu Ekstrad, millele mõjus jäine rada rasplina.

"Sel Grete kirjeldatud esimesel tõusul avastasin, et ohhoo, ööga on nahast saapad köetud põranda peal kokku kuivanud. Kui vasakpoolne istus ilusti klambris, siis parempoolne oli palju kitsam kui klamber. Sinnamaani ma ei olnudki sellest aru saanud, sest vaos sõites pole vaja jalga üles tõsta, aga tasus mul korraks mäe peal käärsammu teha, kui parem suusk tuli jalast ära. Hakkasin klambrit käsitsi väänama, õnneks on võistluse alguses jõudu ja ka erutus sees, et jaksad traati painutada. Selle ajaga läks aga juhtgrupp kolme tuhande inimesega minust mööda ja hakkasin vaikselt finiši poole libistama."

Finišisse jõudis Muttika ajaga 9.56.01, mis oli maratoni, ka Vintage võistlusklassi viimane aeg. Muttika kiitis, et suusad rohkem ei lagunenud, kuid saepururada jäi teele, kuna jää sõi suuski kõvasti. Viimase koha kohta arvas Muttika, et lõpuks on toimunud maraton, kus paljud ka viimast finišeerijat mäletavad.

Hermaküla nimetas puusuuskadega jäisel rajal sõitmist totaalselt hullumeelseks.

Lõbu, Hermaküla ja Muttika seiklusi tänavusel Tartu maratonil näeb esmaspäeva õhtul kell 19 algavas Eesti Televisiooni "Ringvaates".

Toimetaja: Laura Teder

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: