Raadiopäeva puhul panid Eesti Rahvusringhäälingu raadiokanalid kokku eriprogrammi, mis peegeldab ehedalt raadio mitmekülgsust ning võimalusi ning tõstab esile raadio kui infoedastaja, aga ka sõbraliku kaaslase rolli. Vaatamata kaasaegsetele lahendustele on raadio jätkuvalt üks mõjuvõimsamaid ja kiiremaid info edastamise kanaleid, millel on märgiline roll nii kultuurikandja ja -edastajana kui ka mõttekojana, mis toob kokku erinevad maailmavaated.

Raadiopäeva tegemistega tulid kohe hommikust kaasa kõik ERRi-i raadiokanalid, sh Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio Tallinn ja Raadio 4 ning Raadioteater. Kui venekeelse raadiojaama Raadio 4 hommikusse oli kaasatud saatejuhina üks kuulaja, siis Raadio 2 hommik üllatas Nõmme Raadio eestvedaja Margus Lepaga ja Vikerraadios pani "Vikerhommiku" saatejuht Taavi Libe peale kella 9 uudiseid proovile lausa kolme raadio peatoimetajad.

"Terevisioon" külastas raadiopäeva hommikul toimetusi:

Läbi päeva oli kõikide raadiote programmides mitmeid üllatavaid kooslusi ja otselülitusi. Nii ühendasid keset päeva jõud Vikerraadio ja Raadio 2 tulised saatejuhid Ahto Lobjakas ja Arp Müller, kui kell 13.20 läks kahes raadios korraga eetrisse erisaade "Achtung! Müller". Klassikaraadios võtsid kell 12.30 saatejuhtidena kohad sisse Aleksandr Žemžurov Raadio 4-st ja Lisete Velt Klassikaraadiost, kelle eestvedamisel jõudsid kuulajateni Muusikasalongi otselülitused, kus üles astusid raadiokanalite töötajad ja head sõbrad, sh Ragnar Kaasik, Johan Randvere, Maian Kärmas ja Uudo Sepp, Aleksandr Žedaljov ja Stefan Airapetjan.

Raadio kirevat fenomeni aitasid raadiopäeva puhul avada mitmed erisaated, sh läksid kell 15 Raadio 2 sagedustel eetrisse raadiojaamad, mida tegelikult (veel) ei eksisteeri. Alates kella 20 tutvustasid Sander Varusk ja Raul Saaremets Raadio 2-s raadioajalukku läinud piraatjaamasid. Vikerraadio elustas seevastu mitmed ajaloolised hetked kodumaisest raadioajaloost, kui kell 14 kõlasid Kaja Kärneri saates katkendid Vikerraadio ulatuslikust arhiivist ning kell 16 said Sten Teppani vahendusel kuulajad osa Eesti Raadio 1. stuudios salvestatud erilistest heliteostest.

Muusika kui raadioprogrammi üks alustala tõusis esile ka raadiopäeval. Lisaks Klassikaraadio päevasele muusikasalongile korraldas Raadio Tallinn kell 18  õdusa stuudiokontserdi Liisi Koiksoni ja Joel Remmeliga ning Jaan Elgula mängis Vikerraadio eetris kell 19.05 kantrilugusid, kus lauldi raadiost.

Kõik raadiohuvilised olid oodatud raadiopäeva tegemistes aktiivselt kaasa lööma - Raadio 4 pani kuulajate teadmised proovile viktoriinis ja Vikerraadio ootas aadressile [email protected] lahedaid fotojäädvustusi raadio kuulamisest (sotsiaalmeedias fotode märkimisel on kasutusel #minuraadio). Raadioteater kutsus kõiki huvilisi aga kolmapäeval kell 16.30 Ööülikooli avalikule salvestusele Uudistemaja pressisaalis, kui elust nutimaailmaga vestlesid Püha Johannese kooli juhataja Liivika Simmul ja Jaan Tootsen.

"Aktuaalne kaamera" küsis raadiosaatejuhtidelt, mis on raadio võlu. "Minu arust raadio võlu on see, et ta ei näita pilti. See tähendab, et sa pead rohkem panustama - kõvasti rohkem - sellesse, kuidas sa asju heliliselt edasi annad," arvas Jakob Rosin.

"Raadio võlu on selle intiimsus. Oled siin justkui üksinda, teisel pool kuskil on väga palju kuulajaid, kellest sa midagi ei tea," ütles Margus Kamlat.

Saatejuht Bert Järvet rääkis aga, et kõige huvitavamaid fännikirju saadetakse raadiosse vanglatest.

"Mulle isiklikult meeldivad fännikirjad, mis tulevad vanglatest. Neil on väga huvitavad kirjad, huvitavad mõtted, mida nad jagavad. Neil on kõikidest kuulajatest kõige paremini peas raadiokavad, mis minutil mingit lugu mängiti," põhjendas ta.

Kõigis raadiojaamades kõlas päev läbi naer ja särasid silmad. "Ma arvan, et raadios on nii ilusad helipildid, et silmad peavadki särama," ütles saatejuht Lisete Velt.

ERR-i raadiopäeva eriprogramm. 

Vikerraadio on kõige suurema päevase auditooriumiga raadiojaam Eestis, mis ühendab raadiokultuuri parimaid traditsioone ja professionaalset ajakirjandust uute ideedega.
Raadio 2 on eesti muusika eestkõnelejana kõige olulisem platvorm noorte ja andekate artistide arenguks. Melomaanidest tegijate kvaliteedifilter aitab ka kuulajate muusikalist silmaringi laiendada.
Klassikaraadio kui ainus igapäevaselt džässi, folki ja klassikalist muusikat edastav raadiojaam Eestis toob kuulajani vahetud ülekanded kontsertidelt ning pakub kultuurisaateid ja sisulist muusika-alast arutelu.
Raadio 4 on kõige suurema päevase kuulajaskonnaga venekeelne raadio Eestis, mis pakub kvaliteetset ajakirjandust ja mitmekesist programmi läbi päeva.
Raadio Tallinn edastab pealinnas ja selle lähiümbruses kvaliteetset levimuusikat ning rahvusringhäälingu ja teiste Euroopa avalik-õiguslike ringhäälingute toodetud uudiseid ka inglise ja prantsuse keeles.
Raadioteater loob kaasaegse audioesteetikaga teoseid ERR-i raadioprogrammidele, salvestab Eesti näitlejate hääli ning tutvustab ja arendab algupärast dramaturgiat.