Moslemist eestlane: moslem ei ole tiksuv pomm nurgas ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestlane Lembi otsustas hakata kuus aastat tagasi moslemiks. Kõige huvitavam reaktsioon tema moslemistaatuse peale on olnud see, kuidas tema töökaaslane ütles, et "issand jumal, ära meid õhku lase", rääkis ta "Ringvaatele". Ta kinnitas, et moslemiusuline ei ole siiski tiksuv pomm kuskil nurgas.

"Istusin oma laua taga, tegin tööasju, tuli kolleeg, hakkas vaarikaid pakkuma. Ütlesin, et "ei, aitäh, ma ei soovi". Tema ütles, et tema oma aiast korjas ja mul on ikka vaja neid vaarikaid süüa. Ma ütlesin, et ma tõesti ei taha," kirjeldas Lembi. "Ta küsis, et miks sulle vaarikad ei meeldi, vaarikad on ikka nii head. Ma ütlesin, et asi ei ole selles, et mulle vaarikad ei meeldi, ma lihtsalt praegu ei söö, ja ta küsis miks. Ma ütlesin, et ramadaan on ju. Ja siis ta ütles, et "issand jumal, ära meid nüüd õhku lase".

Lihtne söömisharjumus on siin vaat et võõravihaga võrdne. Juba kuus aastat moslemina elanud Lembi õde toetab teda kõiges ja tema vanemad on tütre otsusega lihtsalt harjunud. Aga see ei tähenda, et ühiskond oleks. "Kui kas või üks inimene võtab võrdusmärgi moslemi ja terroristi vahelt ära, siis me oleme juba kõik sellest võitlusest võitnud," märkis Lembi.

Ta tõdes, et väärarusaamad tulevad paljuski just nimelt meediast. "Kui nad kirjutavad, kuidas nad järjest kõik õhku lendavad, siis ongi võib-olla selline anekdootlik lugu, et eks ta on selline tiksuv pomm seal kuskil nurgas. Tegelikult see niimoodi ei ole. Islamis on selline ütlus, et kes tapab ühe inimese, tapab terve inimkonna, ja kes päästab ühe inimese, on justkui päästnud terve inimkonna. Need, kes teevad neid kohutavaid asju, võivad end ise moslemiteks pidada, aga selle islamiõpetuse järgi nad ei ole.

Lembi tõi ühe asjana välja naiste peakatmise, mida peetakse tema sõnul hirmsaks allasurutuse märgiks. "Üks põhjustest, miks juukseid kaetakse, on ju see, et naist ei peaks hindama tema välimise, vaid sisemise ilu järgi. Minu meelest on see hästi ilus põhimõte."

Ise ta rätikut ei kanna. "See on jumala, naise ja kellegi kolmanda vaheline asi." Araabiamaades käies kannab ta seda hea meelega. "Aga kui ma selle Eestis pähe panen, siis ma paistan silma. Aga ma tahan rahulikult omaette elada."

Igapäevaelus töötab Lembi juristina, palvetab viis korda päevas näoga Meka poole, peab kord aastas ramadaani ja võtab aktiivselt osa Eesti islamikogukonna tegevusest. Kui Lembi mõistis, et just islam on tema jaoks see õige usk, ei olnud edasine elumuutus ja usukommete omaksvõtt enam sugugi keeruline.

"Sealiha ei söö ja alkoholi ei joo. Aga see väga suur muutus ka ei ole. Pole kunagi päris selline olnud, et ei saa nüüd ilma alkoholita. Kui aus olla, siis taimetoidud on äärmiselt head asjad."

Ta rääkis, et tänaval talle ja teistele rätikut peas kandvatele moslemitele järele vaatamisel on mitu tahku. "Esiteks Eesti inimesed ei ole harjunud sellise välimusega. Tegelikult neid rätikuga inimesi on tänavapilti tekkinud pigem viimastel aastatel. Teine tahk on see, et need inimesed, kes siia tulevad, ei tea eriti Eestist midagi, ja siis loed Google'ist – maailma kõige ateistlikum riik. Tekib juba sisemine väike hirm ja siis sa paned ise ka rohkem tähele, kui sind vaadatakse."

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: