Vabatahtlik päästja on Kanger olnud kümme aastat. "[Töö] nii käibki, et häirekeskus helistab meeskonna vanemale, annab meile teada, kus miskit toimub, me jookseme komandosse, hüppame autosse ja lähme kohale," selgitas ta.

Ta tunnistas, et kümme aastat tagasi vaadati teda kui naisterahvast mõistagi imelikult. "Alguses ikka pandi puid alla ja aasiti ning just meie enda meeskonnakaaslased. Aga kui me tegime koos naabritüdrukuga tol ajal oma testi maksimumpunktidele ära, siis nad panid suu kinni ja enam ei rääkinud, et neil on kohvikeetjad kaasas."

Kangur oli möödunudaastaste metsapõlengute ajal mitte päevade, vaid nädalate kaupa metsas. "Jah, ööde kaupa ka. Ma usun, et sel Vikipalu metsapõlengul said üsna mitmed kombata oma piire. Hea rõõmuga tõdeda, et sinna piirini on veel tükk maad. Oli palav, oli suitsune, vähe õhku, hingata polnud midagi, kiire oli, vahepea ei teadnud, mis toimub."

Ta rääkis ka loo, mis temaga samal põlengul juhtus. "Ma olin esmaspäeval just koolis oma tööpäeva lõpetanud ja õtlesin, et magan kaks tundi ja helistasin autojuhile enne magamaminekut ja küsisin, kas sul on mind vaja ja ta ütles, et "jah, Reet, mul on sind väga vaja". Ma ajasin roobad selga, läksin kohale ja tegelikult see oli õige otsus, sest kümmekonna minuti pärast selgus, et me oleme tulepiirile väga lähedal ja meie auto oleks napilt sisse põlenud," rääkis Kanger.

"Me olime ainult kahekesi, sest kõik jõud olid kuskil leekidega võitlemas ja meile ei saadetud mitte kedagi appi, sest polnud kedagi saata. See oli tegelikult hirmus hetk, sest autojuht vaatas neid leeke ja küsis, kas sa julged siia üksi jääda. Ma ütlesin, et jah, et mul on ju veel voolik ja vesi tuleb sealtpoolt, kus ei põle. Tema läks metsa vanu liine üles korjama, et voolikuid juurde tuua, et me saaksime kogu tuleliini maha võtta. Ta ütles ka, et vaata selja taha, sest tuli hakkas jõudma latvadesse ja kui ladvatuli hüppab selja taha, siis on häda käes. Me olime pärast nii läbi, et jõime vett otse voolikust."

Kanger tunnistas, et teeb seda, sest see on tema kodumets. "See on minu panus. Ma saan aidata. Kuidas ma siis kodus vahin?"