"Aga äge tunne ja ma arvan, et see laul on aastatega järjest rohkem minu omaks saanud. Väga mõnus oli. Närvesööv oli niimoodi klaveriga seda esitada, aga taustalauljad olid abiks ja pärast saan üle vaadata, et kuidas läks," rääkis Ilus "Ringvaatele".

Ta tunnistas, et kui laulis 1996. aastal koos Ivo Linnaga, siis oli närv sees päris suur. "Ega ma palju sellest ei mäleta, pigem on need mälestused tulnud pärast seda, kui ma olen neid salvestusi üle kuulanud ja vaadanud."

Ilus märkis, et kui ta läks aasta hiljem Dublinisse uuesti Eurovisioonile, siis ta väga palju targemaks aastaga saanud ei olnud.

"Aga mulle "Keelatud maa" nii väga meeldis, et see sai otsustavaks, miks ma läksin. Kui oleks pakutud lugu, mis oleks olnud natuke nii ja naa, siis oleks ma kindlasti pigem loobunud. Aga ma mäletan, et mõtlesin, et kui mina seda lugu laulma ei hakka, siis laulab keegi teine ja siis minus tekkiski selline väike kadedus, et ma ikkagi ei raatsinud seda kellelegi teisele jätta", tunnistas ta.

"See kuidagi mõjus nii värskelt ja nii hästi. Selle võrra oli ka lihtsam, et ma nägin ära, mis moodi see välja näeb ja võib-olla nii pildituks ei võtnud see teine kord enam. Aga närv oli ikka sees."

Ilusa sõnul teeb ühest loost hea loo eelkõige see, et kui lauljal endal on äratundmine. "Et see ongi see õige, mis sulle sobib ja millega sul on midagi öelda. Ma arvan ka, et mida vanemaks ma olen saanud, seda olulisem osa on ka tekstil."

"Ma arvan, et väga palju on selles osas andnud mulle Rein Rannap, kellega koos esinedes olen ma väga palju hakanud mõtestama neid tekste, ja tõesti, et kui hakata "Eesti muld ja eesti süda" laulma, siis tõesti see häälestus õigele lainele jne on kõik väga oluline. Sama tähtis või isegi tähtsam kui meloodia on see sõnum, mida sa esitad."

Ilus märkis, et küllastust tal oma eurolugude esitamisest tekkinud ei ole. "Siis, kui me Ivoga tagasi tulime, siis oli üsna palju "Kaelakee hääle" laulmist, aga kui palju seda ikka oli, et me leidsime koos aega ühel kontserdil seda lugu esitada. See tunne, et sa näed, et publikul on see ka nii südames – toona oli nii suur asi see 5. koht – siis oli pigem iga kord südames soe ja uhke tunne. Seda enam praegu ka, et kui me Ivoga koos kontsertidel oleme, siis muidugi me laulame ikka seda lugu ka."