Linna rääkis, kuidas pärast kaalujälgimisi soovitas arst tal sellised asjad üldse ära jätta. "Inimene peab sööma kõiki asju – rasvu, valkusid, süsivesikuid mõõdukal kombel ja ma olen tähele pannud, et aastatega keha dikteerib sulle", märkis ta.

"Vanasti oli mul väga lihtne praadida suur pannitäis kartuleid ja see kõik korraga ära süüa. Praadisin palju liha, meeldis, kui mulgikapsaste sees oli korralik känts pekki – no see oli hea maitsega. Mitte et ma seda praegu vihkaksin, aga ma lihtsalt ei taha teda enam. Mõnikord lähen poodi, mõtlen, et ei viitsi hakata seal mökerdama. Ostad kodust soolapeekonit, praed need lõigukesed ära, sööd külmalt-soojalt. Ma saan oma lihahimu rahuldatud."

Ta märkis ta, et saarlase ja muhulasena on tal terve elu olnud põhimõte, et enne kala kui liha ning enne kana kui siga. "Kala ma söön palju. Kala on pidu."

Linna sööb nädalas umbes kilo jagu kala, umbes 500 g jagu kana ja umbes 300 g punast liha. Uute soovituste järgi peaks kõiki neid koguseid vähendama 100 grammini.

"Ma kardan, et katsetuse huvides ma võiks ju proovida seda nädal aega teha ja sellise koguse siis kuidagi ära jagada. Aga samas ma arvan, et küllap muud asjad kompenseeriks ka. Ma olen suur supihuviline ja ma ei oska teha väikest suppi. Kui ma teen suppi, siis ma söön seda suppi ka kolm päeva ja siis sa võib-olla ei taju seda lihapuudust. Aga küllap oleks sellega alguses väga raske harjuda."

Siiski ei usu Linna, et teadmine, et maailmas on ressursse vähe, paneks teda oma toitumisharjumisi muutma. "Kui inimkond millestki oleks üldse olnud võimeline õppima, siis ma ei tea, mis kuldelu me kõik siin elaksime. Aga ma arvan, et iga inimene mõtleb ikka enda kõhu peale. Ma võin katsetada küll ja räägime teine kord sel teemal."

Linna lubas, et ta võtab ja proovib siiski nädal aega soovituslike kogustega hakkama saada ja tuleb räägib sellest "Ringvaatele".