"Pealtnägija": rekordeelarvega "Pank" on töötajatele võlgu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Sügisel jõudis vaatajateni EV100 raames tehtud kümneosaline draamasari "Pank", mis lõi omas žanris Eestis mitu rekordit, alustades võttepäevade hulgast, lõpetades Eesti mõistes kosmilise 1,6 miljoni eurose eelarvega. Seriaali finantse uurinud ETV saade "Pealtnägija" avastas aga, et sarja eelarves haigutab üllatav auk. Ent veel on elulootust.

"Panga" lugu algas 2014. aastal avalikust konkursist, mille korraldas Eesti Filmi Instituut eesmärgiga, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valmiks täispikk draamasari. Võitjale anti sarja tootmiseks 781 000 eurot. Kodumaise telelitsentsi ostuga panustas Eesti Rahvusringhääling lisaks 120 000 eurot. Vähetuntud osaühingult Itamambuca laekus ideekavand, mille taga olid tuntud tegijad - endine teater NO99 tegevjuht Paul Aguraiuja, sama teatri dramaturg Eero Epner ja kodanikuaktivist Tarmo Jüristo, kes alustas karjääri 1990ndatel Hansapangas ja valdab seetõttu peensusteni kavandatava sarja teemat.

Sarja tootjad suutsid lisaks riigile kaasata ka erainvestorid. "Pank" sai metseenide annetuste ja laenudena kokku üle poole miljoni euro. Ehkki filmi tegijad ei soovi eratoetajaid avalikult nimetada, selgub Eesti Filmi Instituudile esitatud dokumentidest, et rahastajate hulgas leidus ka endisi Hansapanga töötajaid, kellest nimekaim panga üks asutajaid Rain Lõhmus.

Markus Luige kehastatud Siim (vasakul) ja Rain Lõhmus. Autor: ERR

Rahalised probleemid hakkasid ilmnema projekti poole peal. Selgus, et kümneosalist seriaali ehk sisuliselt nelja täispikka mängufilmi pole võimalik salvestada 83 päevaga, nagu algselt rahastajatele lubati. Lõpuks kulus ligemale sada võttepäeva, millest tekkis ka rahaline miinus. Sarja tegevprodutsendi Kaspar Kaljase sõnul oli sel hetkel juba hilja pidurit vajutada.

"Kui on ühel hetkel kaaluda, et kas vedada projekt lõpuni et tekiks toode, mida on võimalik müüa või jätta projekt pooleli, sest pole 50 000 pole katet, siis sai valik tehtud, et tehakse projekt lõpuni, et oleks vähemalt, mida müüa," rääkis Kaljas.

"Pealtnägijal" õnnestus näha sarja aruandlust, kust muu hulgas selgus, et oktoobris 2017 kinnitas produtsent Aguraiuja Eesti Filmi Instituudile veelkord, et kulud on "visuaalse kvaliteedi nõuete tõttu" küll prognoositust suuremad, aga miinus suudetakse eraraha ja hilisema müügitulu toel katta. Üheks argumendiks oli, et sarjaga liitub Cannes'i filmifestivalil pärjatud näitleja Kati Outinen, kes tekitab rahvusvahelistes telejaamades tundmatu telesarja vastu elavamat huvi.

"Kui nüüd tagantjärele mõelda, et mida me järgmine kord teeksime teistmoodi, siis esimene asi on see, et ei tohi minna nii suure kiirustamise pealt võttesse. Ehk siis kõik need vead, mis jõuavad meile nüüd kätte, mitu aastat hiljem, kõik need vead põhinevad sellel eelarvestamise protsessil, mida me ei osanud teha, mille jaoks meil polnud ka piisavalt põhjalikult aega," ütles Aguraiuja.

Näitlejad ja režissöörid kokkuhoiupoliitikat ei tajunud, aga tehnilise meeskonna palgad hakkasid hilinema. 2018. aasta alguses laekusid töötasud mõnekuulise viivitusega, sealt edasi kuivasid üldse kokku või tilkusid ebareeglipäraselt neile, kes suurimat kisa tegid. 42-aastane Merlit Veldi, kes juhtis "Panga" grimeerimisosakonda, on üks mitmest sarja tegijast, kellega "Pealtnägija" seriaali võlgade teemal suhtles ja lõpuks ka ainus, kes nõustus kaamera ees rääkima.

"Arvete tasumised on tulnud tihtipeale ikkagi läbi teatavate ähvarduste, on see siis seotud sellega, et oi, ma panen oma arvele intressid peale, või et ma võtteperioodil, kui meil oli ka tasumata arveid, et ma ei tulegi võttele, kui ei saa arve tasutud. Et niukseid asju ma saan aru, et kolleegidel tuli ette," jutustas Veldi.

"Pealtnägija" andmetel on Itamambuca võlgu umbes kümnele ettevõttele kaamerameestest-assistentidest kuni montaaži ja helitöötluseni. Maksmata arveid on 500 eurost kuni 14 000 euroni, kokku 50 000. Produtsent Aguraiuja, kellel on Teater NO99-ga kogemust ka suurtest rahvusvahelistest projektidest, aga kelle jaoks oli tegu esimese teleprojektiga, kinnitab, et hoolimata võttepäevade lõhkiminekust oleks võlad klaaritud, kui poleks tekkinud tõrked sarja müügis välismaale.

"Pidasime ka BBC-ga läbirääkimisi, aga nemad kartsid eesti keelt. Nad arvasid, et nad ei suuda motiveerida oma vaatajat olema avatud seriaalile, mis on sellises keeles, mida nad pole mitte kunagi kuulnud," ütles Aguraiuja.

Kogenud telerežissöör Toomas Kirss pole õpetussõnadega kitsi. "Seltsimees Aguraiujale võiks öelda seda, et kui 50 000 on puudu, siis seltsimees Aguraiuja läheb ja paneb oma auto või maja või ma ei tea mille panti, või laenab selle raha, ja maksab ära oma töötajatele, sest et tema on produtsent, tema vastutab," kommenteeris Kirss.

Mitmeid edukaid seriaale tootnud, aga EV100 konkursil mitteosalenud Kirss on "Panga" suhtes kriitikat teinud ka varem. Kuid nüüd, kui selgub, et 1,6-miljonilisest eelarvest sarja tegemiseks ikkagi ei jätkunud, on see tema sõnul häbiplekk kogu sektorile.

Aguraiuja aga märkis, et loomulikult on kõik seriaalitegemise põhikulud täpselt paberil kirjas ning kui nelja-aastast perioodi planeerides eksida kolme protsendiga, siis ta tahaks näha kedagi, kes täpsemalt teeb.

Merlit Veldi koondas grimeerijate nõudeid, mida tuli kokku 4000 eurot, mis võib-olla ei tundu suur summa. Üheksa kuu jooksul sai ta peaprodutsendilt üha uusi katteta lubadusi, aga viimane piisk karikas oli, kui Aguraiuja tutvustas jaanuari keskpaigas toimunud konverentsil "Panka" kui võimsat edulugu. Nimelt rääkis Aguraiuja, et kui Eesti teleprodutsendid peavad siiani käima mõnede üksikute kodumaiste kanalite või nende programmijuhtide jutul, siis tema saab minna jutule väga paljudesse teistesse telekanalitesse.

"Mul on juba nendega oma järgmise seriaali teemal kohtumised kokku lepitud ja see töö põhimõtteliselt sisuliselt käib samamoodi nagu siin kohapeal, aga need, kellega ma räägin, neid on palju rohkem ja nende rahakotid on palju, palju suuremad," kiitis Aguraiuja.

Grimeerija Veldi meenutab seepeale üht Aguraiuja viimast e-kirja, kus produtsent kirjutas talle, et ka tema käib ainult palgatööl ja peab oma peret üleval pidama. "Vaadake, see on ka meie palgatöö, me ei käi kuskil mujal tööl. See ongi see, mille eest me tegelikult elame, me maksame maksud, me harime oma lapsi, et kuidas see siis erinev on? Et tema ju vastutab selle eest," ei mõista Veldi.

Aguraiuja kinnitas "Pealtnägijale", et ta saab sellest aru ja on ka nende inimeste ees vabandanud. "Ja seal on endiselt niimoodi, et need inimesed on saanud kätte üle 90 protsendi oma töötasust selle projekti pealt. See pole vabandus, see pole õigustus ja me tegeleme sellega, et ka see viimane jupp saaks neile makstud."

Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp kuulis "Panga" võlgadest alles "Pealtnägijalt", aga tema sõnul ei oleks EFI niikuinii saanud tootjafirmat mingil moel sanktsioonerida, sest kõige tähtsam - sari - ju valmis ja oli kvaliteetne. Lisaks läbis "Pank" riikliku auditi, mille jaanuaris dateeritud kokkuvõte ei tuvastanud olulisi probleeme.

"Pangas" mängis ka Kati Outinen Autor: Jekaterina Abramova

Samal ajal, kui "Pealtnägija" teemat uuris, tegi Eesti Filmi Instituut Itamambucale veel viimase ülekande summas 36 000 eurot, mis läks aga otse laenude katteks. Veldi, teised grimeerijad ja ka ülejäänud "Panga" töötajad, kellele praegu võlgu ollakse, peavad Aguraiuja sõnul veel pisut kannatama, kuni sõlmitakse leping mõne järgmise telekompaniiga. Aguriauja rõhutas, et tema ise ja firma kaasasutajatest stsenaristid Epner ja Jüristo pole nelja aasta töö eest ise sentigi teeninud.

Aguraiuja sõnul on neil kolm konkreetset riiki, millega on läbirääkimised pooleli ning tootjate jaoks on eriti lootusrikas see, et 31. jaanuaril toimub Göteborgi festivalil iga-aastane Põhjamaade suurim teledraamateemaline konverents, kus Epner ja Jüristo presenteerivad laval "Panka".

"Pealtnägija" küsimusele, kas Aguraiuja saab öelda kuupäeva, millal grimeerijad ja teised seriaali kallal töötanud oma raha kätte saavad, vastas mees, et kahjuks ei saa. "Sest nagu ma ütlesin, mul on kolme telekanaliga läbirääkimised pooleli, ma tõesti ei tea, mis kuupäeval ma allkirja sealt kätte saan."

Kui "Panga" tegijatel õnnestub sõlmida kasvõi üksainus leping mõne rahvusvahelise telejaamaga, on võimalik sellest katta kõigi töötajate võlad ja jääb ülegi. Kui aga müük ei õnnestu, siis on Veldi ja tema kolleegide probleem märksa tõsisem, sest äriregistri andmetel on firma varatu.

"Usun endiselt, et me oleme õigel teel. Ja kõik need viimased võlad, mis on meil siin need kolm protsenti meie kogukuludest, saavad kindlasti makstud, me ei jäta enne jonni ja me ei kao kuskile ära," lubas Aguraiuja.

Lisaks "Panga" rahamuredele näeb tänases "Pealtnägijas" jätkulugu eelmise nädala abistatud enesetapu teema kajastusele ning lugu 2010. aastal jääpurikaõnnetusse sattunud Milanast, kes tõestab, et arstid mõnikord
siiski eksivad ja aeg-ajalt juhtub imesid. "Pealtnägija" on eetris kolmapäeval algusega kell 20.05.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: