Austraalia peale mõeldes mõtled ikka esimesena päikese ja kliima peale, tõdes raamatu "Minu Sydney" autor Triin Pehk. "See on number üks." Ta tunnistas, et sattus Austraaliasse läbi juhuse. "Aga kuidagi, kui sa käid seal keskkoolis, saad uued sõbrad, siis ta kasvab kuidagi hinge külge. Seal on tõesti mõnes mõttes lihtsam, et ei pea lund lükkama ja kõik sellised asjad. Elustandard ja elustiil on väga muhe ja sõbralik. Inimesed on sõbralikud."

Praeguseks on Pehk elanud Austraalias üle kümne aasta, kuigi ta täpset arvu enam ise ei tea. "Ma pärast kümmet aastat ei ole enam lugenud."

Raamatu "Minu Austraalia" autor Airi Illison elas Austraalias puhtalt viis aastat. "Viie aasta eest tulin tagasi ja olen tagasi Eestis olnud viis aastat. Aga viimastel aastatel olen seal käinud, nii et jõulud ja aastavahetuse olin Austraalias." Ta tunnistas, et oli see tüüpiline noor omal ajal, kes võttis seljakoti selga ja läks Austraaliasse apelsine korjama.

"Aga apelsine ei korjanud, korjasime banaane, ananasse, arbuuse, kõrvitsaid, tomateid. Backpacker'ina läksin ja siis jäin kauemaks ning veel pikemaks." Ta lisas, et Austraaliast tullakse pigem Eestisse tagasi, aga säravate silmadega, mitte saba jalge vahel. "See annab ikkagi hästi suure elukogemuse."

Pehk tõdes, et tema ja Illisoni Austraalia-kogemused on erinevad. "Austraalia on nii suur riik ja seal on niivõrd palju, millest kirjutada, et saaks sadu tuhandeid raamatuid sellest."

"Miljonid erinevad lood on seal," lisas Illison.