Nn nunnuteadlane: tõuaretuses on inimesed nunnuks muutmisega üle piiri läinud
Mis on nunnu ja miks? Ameerikast pärit Jason Dydynski kirjutab Tartu Ülikoolis sellel teemal parasjagu doktoritööd ja selgitas "Ringvaatele", mis täpsemalt muudab meie jaoks loomabeebid, aga ka maasikad, Justin Bieberi ning "Mõmmi aabitsa" tegelased nunnuks. Ta tõdes, et inimesed on näiteks mopside näol nunnuks muutmisega ka liialdanud.
"Põhjus, miks mõningaid asju armsateks peame, on meie bioloogilised eelmotivatsioonifaktorid, mis sunnivad meid asjade eest hoolt kandma. Sülelast vaadates tekib meis bioloogiline impulss evolutsiooniks ja lapse eest hoolitsemiseks," selgitas Dydynski "Ringvaatele".
"Oluline on siin faktor, et peame imikut nunnuks. Kui näeme näiteks loomi, kellel on samad jooned, näiteks suur pea või suured silmad, peame ka seda looma armsaks, nunnuks. Aga lisaks tuleb arvestada muidki asjaolusid. Näiteks kultuurilised elemendid ja esteetilised omadused. Kui mõelda puhtalt bioloogiale, siis pole meil kõigele vastuseid," selgitas ta.
Põhja prefektuuri politseinik Belgia lambakoera kutsikaga. Autor: Reelika Riimand/PPA
"Näiteks, mõeldes kutsikatele või kassipoegadele, siis nad ei ole küll väga väikelapse moodi, aga paljude jaoks on nad veel nunnumad kui lapsed. Nüüd peame mõtlema, mis nad armsamaks teeb. Näiteks on nad karvased. Asjade tekstuur on samuti tähtis. Kui miski paistab pehme, katsutav, lähenetav, annab see armsusele oma panuse. Samamoodi nagu sotsiaalne funktsioon. Ta on ju nii nunnu ja armas, ei tee midagi jälki, ei oksenda. Ta on ju armsamgi kui titt!"
Miks aga peame me nunnudeks õhupalle ja maasikaid, mis esmapilgul just beebide moodi välja ei näe?
"Näiteks maasikas. Pisike ja armas. Ümara kujuga. See on magus. Magusus tekitab seoseid armsusega. Punast ja roosat peetakse tihti ligitõmbavateks värvideks. Sedagi on uuritud seoses sülelastega. Üldiselt nad on armsad, tillukesed. Need on omadused, mida mujal nunnuks peaksime," selgitas ta.
Maasikad. Autor: Priit Luts/ERR
"Selle ideega saab pikemalt mängida, sest ennast asjadega samastades tekitame nendega ka sideme. Kui sul on näiteks tompkala, mis näeb välja nagu jube kortsus vanamees, limane ka veel, siis saab sellegagi sideme tekitada ja lisada midagi humoorikat. Tompkala nähes ütled "Täpselt nagu mina esmaspäeva hommikul!". See lisab uue armsusekihi, sest nüüd on sul sotsiaalne tasand. Emotsionaalne tasand samuti. Inimene peab midagi nunnuks ja üritab seda teistele põhjendada."
"Mõmmi aabits" on selle hea näide, märkis ta. "Teisest kultuurist tulles on see minu jaoks hirmutav. Neil on palju omadusi, mida ma mainisin. Põlvkond, kes nendega juba tuttav on, peab neid loomulikult armsaks, see on üldiselt kokku lepitud, niisiis võib neid lastele näidata."
"Mõmmi aabits", kus karuisa kehastas Ivo Eensalu. Autor: Toomas Tuul/ERR
Nende teadmiste abil saab nunnuks muuta peaaegu kõike, tõdes Dydynski.
"Üks hea näide Youtube'ist on ämblik Lucas. Tüüpiliselt on inimeste suhtumine ämblikesse negatiivne. Aga selle tegelase puhul kasutati bioloogilise armsuse omadusi. Ämblikku seostati imikuga. Anti suured silmad, pehme välimus. Pandi rääkima titehäälega. Ta tegutseb kohmakalt. Mingis mõttes anti talle kõik nunnud omadused, mida nüüd näeme looma juures, kes meid muidu ligi ei tõmbaks.
Dydynski aitas ka selgitada, miks inimesed teatud asju nunnuks peavad. Näiteks ükssarve nunnudust selgitades märkis ta, et sel on vähem traditsioonilisi nunnuomadusi. "Tal on rohkem teravaid nurki, lisaks sarvele veel muudki. "Aga on ka palju külgi, mida peame positiivseks."
Justin Bieber. Autor: Reuters/Scanpix
Aastatetaguse Justin Bieberi armsust selgitades tõdes Dydynski uuesti, et on füüsilisi omadusi, mis on seotud rohkem imikuga. "Nende tõttu peetakse sind nunnumaks. Selliseks, kes vajab abi ja tuge. Jah, Justin Bieber on nunnu."
Nunnuks muutmisega saab ka üle piiri minna. Jasoni sõnul on inimesed seda näiteks tõuaretuse vallas juba teinud. "Tihti me valime omadusi, et loomad nunnudeks muutuksid. Aja jooksul hakkab see mõjutama loomade anatoomiat. Näiteks mopsidel. Mopsi kolju meenutab rohkem inimlast, mitte koeri või hunti. Ninasõõrmed on sisse pressitud. Otsaesine on laiem. Silmakoopad on suured," tõi ta välja.
Mops omanikuga. Autor: Scanpix Sweden
"Tegelikult on see tõu jaoks probleem. OIeme teinud tõule lühikese aja jooksul palju drastilisi muudatusi. Mopsidel on palju terviseprobleeme. Hingamisraskused, mõnel puudub korralik käpastruktuur, et isegi pissil käia. Mingis mõttes seda armsust luues oleme loonud olendi, kes elamisega enam hakkama ei saa."
Toimetaja: Merit Maarits