Keerdo-Dawson analüüsis Raadio 2 hommikuprogrammis EV100 suurseriaali "Pank", millel oli enam kui 1,5-miljonine eelarve, kuid mis jäi paljudele televaatajatele kaugeks.

Keerdo-Dawson on ise vaadanud "Panka" poole jagu. "Mulle tundus, seda on teised ka öelnud, et seal oli raske leida tegelast, kellele kaasa elada. Mulle tundus ka, et inimsuhted ei olnud selgelt välja joonistunud. Kaasaelamiseks, see on väga vajalik asi, et sul on tegelane, kellest sa saad aru, kellega sa saad kaasa minna," selgitas Keerdo-Dawson.

Naise sõnul ei ole hea seriaali taga tingimata suur rahastus. "Isegi vähese aja ja vähese raha juures on vaja rohkem nutikust, sest lõpuks mängib ikkagi see idee, mis ekraanil on, mis see lugu ise on. Sa võid ka ühes ruumis kahe inimesega mingi väga nutika asja välja mõelda, mis kannab ja on kaasahaarav," selgitas naine.

Heade Eesti seriaalidena tõi Keerdo-Dawson välja "Riigimehed" ja "Alo", mille puhul tuleb kiita just stsenaariumit.

Eelmisel nädalal rääkis seriaalide "Süvahavva", "Kuum jälg" ja "Merivälja" stsenarist Indrek Hargla portaalis Diktor, et on otsustanud loobuda seriaalidele stsenaariumite kirjutamisest, sest telemaastikul valitseb vahendite puudus ja režissööride mentaliteet

Keerdo-Dawson ütles, et tegelikult ei puuduta see probleem kogu Eesti sarjatööstust. "Kindlasti on väga tublisid ja korralikke tootjaid ja lavastajaid. Siin ei ole kahtlustki, et on väga häid tegijaid, kelle asjaajamine ja suhtumine on korras ja kellega on meeldiv koos töötada. On selliseid tootjaid ka, kellega koos töötamine on väga problemaatiline ja siin ongi see põhjus, miks Hargla ütles, et ta loobub sarjade kirjutamisest," selgitas Keerdo-Dawson.

Naine ütles, et sarjatööstuses on küll suureks murekohaks raha puudumine, kuid see ei ole põhjendus puudulikuks kommunatsiooniks stsenaristiga. Probleem on pigem töökultuuris ja selles, kuidas suhtutakse stsenaristi, tema töösse ja loomingusse. "Sageli on problemaatiliste projektide puhul, et stsenarist ei tunne enam oma materjali ekraanilt ära. Seda on niivõrd palju moonutatud, aga sellist asja ei tohi teha," rõhutas ta.

Lisaks rahale on olulisel kohal ajapuudus. "Kui antakse sulle paar kuud sarja tootmiseks, see on väga lühike aeg. Kanalid saaksid kaasa aidata sellele, et anda pikemat ettevalmistusaega tootjatele. Ja läbi selle ka kirjutajatele, et oleks kasvõi pool aastat juures," ütles ta.

Eestis on alates 1960ndatest kokku tehtud üle saja sarja ning seriaalitööstus on võtmas aina positiivsemaid pöördeid. Eile peeti Balti filmi- ja meediakoolis konverentsi "Eesti teleseriaalitööstus - mis teel me oleme?", kus osales ka Keerdo-Dawson. Möödunud suve lõpus loodi Eestisse ka stsenaristide gild, kus on 16 liiget.