"Kui ma selle raamatu olin läbi lugenud, siis ma vaatasin tükk aega tegelikult veel Youtube'is tema erinevaid kontsertsalvestusi. Nii tema algus- ja noorusajast kui ka tema hilisemast ajast. Muidugi see noorusaja talent. See on pöörane, see on nii vägev, sest sellel ajal see tehnika oli nagu ta oli, aga live-kontserdid ja see, mis tal kõrist välja tuli, oli pöörane," tõdes Etti.

Ta märkis, et kuigi ta kartis, et pärast selle raamatu lugemist jääb teda saatma tumedam meeleolu, siis tegelikult see nii ei ole.

"Tema enda ellusuhtumine on kuidagi väga positiivne, et seda raamatut lugedes saab päris hästi aimu tema mõttemudelist. Kuidas ta suhtub elusse ja rasketesse aegadesse, mida tema elus on suhteliselt palju olnud. Alates lapsepõlvest, kus ta tundis, et ta ema ei armastanud teda, ei hoolinud temast eriti, isegi hülgas ta mingil hetkel, rääkimata sellest raskest abielust Ike'ga, kus vaimne ja füüsiline vägivald oli igapäevane nähtus."

Kuigi Tina Turner ei öelnud raamatus välja, et ta on Ike Turnerile andestanud, usub Etti, et ta ikkagi oli rahu teinud selle abieluga. "See kumas küll läbi, et oma elu teises pooles keskendus ta enda elule. Ta oli õnnelik. Kõik head asjad juhtusid äkitsi ja tema elu justkui algaski pärast seda abielu ja ta väga sellele ei tahtnudki mõelda. Ta vältis seda teemat."

Ta lisas, et raamatust tuli välja, et tegelikult on Tina Turner praegu suhteliselt kehvas tervislikus seisundis. "Mina seda ei teadnud, aga seal raamatus ta räägib sellest päris põhjalikult ja see mees on talle väga tugevaks toeks talle. Neil on tõesti väga suur armastuslugu, ja nad alles abiellusid ka paar aastat tagasi, kuigi nad on kaua koos olnud."

Etti sõnul ongi Turneri elu moto "Liigu edasi". "Liigu elus kogu aeg edasi, et jälle midagi uut, et iga päev on justkui uus."

Päris raamatu lõpus on Turneri kiri oma pojale, kes möödunud suvel enesetapu tegi. "See on tõesti päris kurb ja tundub, et selle pojaga oligi keeruline. Eks see poeg nägi kogu seda hirmsat suhet, mis Ike'i ja Tina vahel. Eks see mõjutas teda ka."