Mihkel Kärmas avaldas ERR Menule, et dokumentaalfilmi ajastus oli pigem juhuslik, sest idee teha Savisaarest film tekkis juba paar aastat tagasi. ""Pealtnägija" on proovinud Edgar Savisaarega saada erineval moel intervjuud aastaid. Olen temaga isegi kokku jooksnud erinevatel üritustel ja siis ka otse küsinud. Ta on alati vastanud, et sa saad selle intervjuu siis, kui on õige aeg ja seda õiget aega pole kunagi tulnud. Umbes kaks aastat tagasi oli meil mõte, et kui ta aastaid ei ole "Pealtnägijale" intervjuud andnud, siis teeme temast portree," rääkis Kärmas saate taustalugu.

Idee langes kohe viljakale pinnasele ning ETV tegi ettepaneku filmiks. "Üks hetk me avastasime järsku, et me peaksime juba tegema taotlusi kuskile filmi
sihtasutustele, kapitalidele, mingeid sünopsiseid kirjutama ja see bürokraatia kasvas keset hooaega üle pea. Ligi kaks aastat tagasi me panime selle ootele ja nüüd, aastal 2018 jõudsime äratundmisele, et kas nüüd või mitte kunagi," ütles Kärmas.

Suvel otsustas tiim teledokumentaali kasuks, mis sünnib "Pealtnägija" vahenditega ja "Pealtnägija" eetriajal.

Ka seekord ei leidnud Edgar Savisaar võimalust, et filmitegijate kaamera ette tulla, hoolimata korduvatest kutsetest. Kärmase sõnul pole aga õige öelda, et Savisaar ei saa filmis üldse sõna. "Eks ta ikka ise räägib ka erinevates arhiivikaadrites. Alates oma lapsepõlvest kuni korruptsioonikahtluseni," lausus ta.

Viimati proovis filmitiim saada Savisaart intervjuuks nõusse novembris toimunud raamatuesitlusel. "Anne Raiste, kes on toimetaja saate juures, käis personaalselt temaga rääkimas. Nad kirjutasid ja rääkisid korduvalt, aga Savisaar ei pidanud seda võimalikuks ega vajalikuks," lausus Kärmas.

Kärmase hinnangul pole see filmile aga kaotuseks, sest Savisaare asemel räägivad mitmed temale lähedal seisnud isikud. "See on selle tugevus, et see on jutustus läbi tema kaasvõitlejate ja -teeliste ja see on omamoodi täpsem," arvas Kärmas.

Kärmase sõnul on Savisaar nii suur kuju, et temast on tehtud raamatuid ja saateid ja tehakse ka tulevikus. "Ta on olnud Eesti ühiskonnas kui mitte varem, siis 1980ndate keskpaigast, kui ta Muuga ringraja vastase võitlusega esimest korda laiema üldsuse teadvusesse tuli ehk see teeb üle 30 aasta ja seda ükskõik kui tihedasse ja sisukasse dokumentaali suruda ei ole võimalik," rääkis Kärmas.

Just seetõttu hüppavad filmitegijad ka mitmetest teemadest üle või käsitlevad neid põgusalt. "Kindlasti ei ole see nii, et pärast seda dokumentaali ei ole mitte kellelgi enam mitte midagi öelda, aga siin on palju-palju väga ägedaid asju. Saab selgeks, kui emotsionaalselt ta endiselt inimestele mõjub, millise jälje ta on jätnud paljudesse," ütles Kärmas.

Film, mida vaadata aastate pärast

Mehe sõnul on filmis palju nii poliitikagurmaanidele, ajaloohuvilistele kuid lisaks sellele sõrmitsetakse ka emotsionaalsemaid hingekeeli ja räägitakse Savisaare eraelulisest poolest. Juba praegu ETV-s jooksvast promoklipist nähtub näiteks, kuidas Siret Kotka pisarates intervjuutoolilt lahkub. Selleks, et teada saada, mis teda selleks sundis, tuleb vaadata kolmapäeva õhtul eetrisse jõudvat dokumentaali. "Üks teema oli talle nii hell, et see tekitas temas sellise reaktsiooni. Ma saan rahustuseks öelda, et olles ennast pisut kogunud, ta naaseb ja räägib, mis temas selle emotsiooni esile kutsus. See oli just üks isiklikum kokkupuude Edgar Savisaarega," avas Kärmas veidi tagamaid.

Emotsionaalseid hetki saatesse aga jagub. "Me ei karda siin emotsioone ja
pisaraläiget. On naljakaid kohti ja kurbi kohti. Näiteks on erakordselt dramaatiline see, kui tal 2015. aasta kevadel oli suur koomasse viimise episood," kirjeldas Kärmas, et saates võetakse üksikasjalikult lahti Edgar Savisaare haigestumine 2015. aastal.

Vaatajatel ei tule Kärmase kinnitusel aga karta, et Edgar Savisaare värvikat isikut kuidagi ühepoolselt käsitletakse. "Ei maksa karta inimestel, et see on hirmus Savisaare tondiks joonistamise film. Teisipidi ei ole see ka tema heroiseerimise dokumentaal. Me püüame, et see oleks hästi tasakaalus," lubas ta.

Lisaks loodab Kärmas, et vaatajad saavad ka ajakirjanduslikus mõttes Savisaare kohta midagi uut teada. "Minu jaoks oli väga intrigeeriv kuulda inimesi ise rääkimas. Näiteks, kuidas Vilja Savisaar räägib depressioonist, kuidas ta põdes aastaid depressiooni, mängides topeltelu, mida aastaid kahtlustati," tõi Kärmas näite ja lisas, et ka Paavo Pettai prokuratuuri tunnistajana räägib avatult skeemidest, mis puudutavad Keskerakonda.

Kärmase sõnul pole tal midagi selle vastu, kui kolmapäeva õhtul eetrisse jõudvat dokumentaali vaatab Edgar Savisaar ise, kuigi võib uskuda, et ta ei nõustu paljude asjadega.

Kärmase sõnul on filmi tegemine hästi suur valikute tegemise protsess. "Seal on palju otsuseid vaja langetada sellel teekonnal ja see toob mind tagasi selle juurde, et me oleme püüdnud vältida, et me oleksime õelad. On mitmeid momente, mis verejanulisemale vaatajale pakuksid huvi, mida me ei käsitle. Aga sellest hoolimata ma väidan, et vürtsi jätkub küll," lubas ta.

Lisaks sellele on filmi autoritel ambitsioon, et filmi Savisaarest võiks vaadata ka aastate pärast. "Sellest ka selline toon, mille me oleme võtnud, et seda ei kannataks vaadata ainult täna, vaid häbenemata ka mõne aja pärast," ütles ta.

"Pealtnägija. Edgar Savisaar" on ETV eetris kolmapäeval, 9. jaanuaril kell 20.