Sven-Joonatan Siibak tõdes, et ta veedab jõule ilmselt täpselt samamoodi, nagu enamik eestlased. "Veedan aega koos oma perega, naise perega ja sõpradega peredega," selgitas ta ja mainis, et tänaseks on tal juba olnud kuus jõulupidu ning tulemas on veel seitsmes. "Jõuluaeg on tähendusrikas ja heade suhete aeg, tuleme kokku, kuusk on toas, on kingitusi, vestlusi ja head sööki."

"Kindlasti jõuan ka kirikusse ja see on kõik, millest minu jaoks asi alguse saab, tegelikult saab alguse juba palju varem ja see tähendusrikkus kestab kogu aasta läbi," ütles Siibak ja tõdes, et tema seda öelda ei oska, miks kirik inimestele ainult jõulude ajal oluline on. "Inimeste jaoks on paratamatult kirik natukene võõras, vähemalt meie riigis ja ühiskonnas, võib-olla see jõulude ajal kirikusse tulemine on peretraditsioon või äkki see on kujutlus filmidest, et jõulude ajal võiks kirikusse minna."

"Kirik on mingis mõttes võti või ukselävi, sest ei otsi tingimata kirikut, vaid otsitakse seda, kes on kõige selle taga, otsitakse jumalat kõige selles sees," selgitas ta ja rõhutas, et jumala leidmine on väga värviküllane ja mitmekülgne. "See võib olla kriisihetkedes, mida näiteks "Jõulutunnel" on tegemas, need inimesed on ka otsimas vastuseid küsimustele, mida on keeruline küsida," ütles 3D koguduse juht ja lisas, et samal ajal võib see olla lihtsalt elu kulg.

Siibaku arvates võivad eestlased olla küll kirikuleiged, aga see ei tähenda, et nad oleksid usuleiged. "Mulle tundub, et eestlased usuvad väga paljusid asju, sest väga tavaline, mida ma märkasin enne jõule ka kaubanduskeskustes, on esoteerikaraamatud ja kristallid, see on ka mingisugune usk," selgitas ta ja mainis, et samuti usuvad eestlased vanarahvatraditsioone ja pärimusi. "Küsimus on selles, kas me otsime korrastatud või korrastamata maailmapilti, mulle endale isiklikult tundub, et jumala juurde tulemine annab korrastatud maailmapilti."