"Jõulutunnel" | Haiguse tõttu ilma jäävhammasteta kasvanud Estelle lugu
Marit Valk tõi "Jõulutunnelis" vaatajate ette loo Estellest, kellel ei kasvanud haruldase haiguse tõttu jäävhambaid. Sellel lool on aga üks tore areng: Estelle õpib täna ise Tartus hambaarstiks.
Estelle selgitas "Jõulutunnelis", et ta põeb oligodontiat, mis on üks haruldane pärilik geeniviga, mille tõttu on inimesel rohkem kui kuus jäävhammast puudu. "Minu diagnoos on selline, et mul on puuduvaid hambaid lausa 12," ütles ta ja lisas, et ta oli diagnoosi saamise hetkel 12-aastane. "Mul taheti alustada ravi kohe sellega, et kõik piimahambad, mis mul suus olid, oleks välja tõmmatud, aga mu ema ütles, et see ei ole loogiline lahendus ja peab olema mingi teine viis, siis me jäime lihtsalt ootele."
Mõne aja pärast leiti teine arst, kes pakkus välja ortodontilise ravilahenduse, mis tähendas Estelle jaoks sagedasi arstivisiite paljudeks aastateks. "Mina olen üks nendest lastest, kes väiksena kohutavalt kartis hambaarsti, aga ühel hetkel sa saad aru, et ainus lahendus on see, et sa oled nüüd mõned tunnid hästi julge ja pead vastu," tõdes ta ja kinnitas, et kui ortodontiline ravi algas, siis hakati tema piima- ja jäävhambaid liigutama sellesse asendisse, et neid saaks asendada tulevikus mingi teise lahendusega.
Ühel hetkel ütles ortodont Estellele, et nüüd tuleb otsida arst, kes paigaldab piimahammaste asemele implantaadid. Sellist ravi aga Haigekassa ei rahasta. "See tekitas segaseid tundeid, sest suuhügieen oli mul korras, mul ei olnud hambaauke, aga mul lihtsalt ei olnud hambaid," nentis ta ja tõi välja, et laps ei saa olla süüdi selles, et ta on sündinud vähema arvu hammastega. "See on ühele teismelisele raske koorem, kui ta peab mõtlema, et nüüd peab su perekond välja käima uue auto summas raha, et sa saaksid taastada normaalse mälumisfunktsiooni ja julgeksid naeratada."
Nii jõudis Estelle ühel hetkel Tartu ülikooli kliinikumi lastefondini. Püsiva ravitulemuse nimel tuli tal läbi teha 4 operatsiooni. "Kusjuures esimene operatsioon oli minu 18. sünnipäeval, ma võtsin seda pigem huumoriga, sest me võtsime arstiga ühise eesmärgi, et ma saaksin gümnaasiumi lõpuaktusel naeratada juba oma uue naeratusega."
"Kõik hambakroonid sain suhu üks päev enne lõpetamist ehk siis lõpetamise-eelne õhtu nägi välja selline, et ma üritasin peegli ees leida mingit naeratust, mis ei oleks kuidagi ebaloomulik," selgitas ta.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Jõulutunnel"