11.12.2018 parandatud Edgar Salini nimekuju.

"Selle ausamba peal on tekst, et see ausammas on püstitatud Mihkel Mathiesenile, kes on Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes, aga ta on olnud pärast seda, kui eksiilvalitsus oma volitused üle andis, ehk see on see osa, mis meie arvates ei sobi päris avalikuks eksponeerimiseks," selgitas "Ringvaatele" Tori vallavanem Lauri Luur.

Tõepoolest, usutavasti teab iga eestlane, et iseseisvuse taastanud Eesti esimene president oli Lennart Meri ja pärast teda tuli Arnold Rüütel. Sindis on aga mälestussammas Mihkel Mathiesenile, kes oleks olnud nagu ka samal ajal Eesti president. Mees, kes on selle ausamba püstitamise taga ja kellega Tori vald vägikaigast veab kuni kohtuni välja, on Mihkel Mathieseni mälestustoimkonna esimees Edgar Salin. Hilisemal uurimisel selgus, et Salin on olnud Mathieseni loodud varivalitsuse välisminister ja seejärel ka majandus-, sõja- ja teedeminister.

Salin kinnitas, et Lennart Meri ei ole kunagi tema president olnud ja on võtnud oma südameasjaks säilitada Mihkel Mathieseni mälestust. Tema käsutuses on suurem osa Mathieseni arhiivist – dokumendid, kirjavahetus sõpradega ja perepildid. Nüüd, kui Eesti Vabariigil ja Mihkel Mathiesenil täitus 100 aastat sünnist, on mehe kindel veendumus panna püsti ausammas. Aga mis lugu on ikkagi Mihkel Mathieseni presidendiks olemisega? Ajaloolased, kelle poole "Ringvaade" pöördus, on kidakeelsed – kes on Eestist ära, kellel on tähtsamad tööülesanded. Üks neist lisas, et teema kuulub pigem esoteerika valdkonda.

Eesti Sõjamuuseumi direktori asetäitja teadusalal Toomas Hiio oli siiski valmis natuke selgitust andma. "1992. aastal, kui Eesti eksiilvalitsus otsustas oma tegevuse lõpetada ja volitused üle anda Eesti Vabariigi valitsusele ja parlamendile, presidendile, siis Mihkel Mathiesen jäi eriarvamusele. Ta põhjendas seda sellega, et Eesti Vabariik on endiselt Nõukogude okupatsioonivägede kontrolli all, ning kuulutas ennast mõne aja pärast ise Eesti Vabariigi peaministriks presidendi ülesannetes ja jätkas sellises endale võetud ametis kuni oma surmani aastal 2003."

Hiio rääkis, et Mathieseni juhitud eksiilvalitsus tegi aeg-ajalt avaldusi, nimetas ministreid, vahetas ministreid, nagu oli eksiilvalitsus teinud ka varem. "Ainult muidugi selle vahega, et seda uut valitsust, Mihkel Mathieseni valitsust, mitte keegi ei tunnustanud."

Salin märkis, et tema elab de jure 1938. aasta Eesti Vabariigis ja just tänu sellisele järjepidevusele ongi Sindi kesklinnas mälestussammas, mis tekitab ajalugu mitte väga põhjalikult tundvates inimestes põhjalikku segadust.

"Kui ikkagi avalikku ruumi selline mälestusmärk püstitatakse, siis on mõistlik see sisu, mis kivi peale pannakse, ka eelnevalt avalikkuse esindajatega kooskõlastada, et see ei tekitaks väärarusaami," rääkis Luur.

Salini sõnul pole mälestusmärgi peal olevas tekstis ühtegi viga. "See on nii läbi komponeeritud. Ma ise ka imestan, et kuidas ta niimoodi välja kukkus."

Hiio rääkis, et ühelt poolt on Eesti Vabariigi tunnustamine sõltuv sellest, kuivõrd teised riigid teda tunnustavad. Teiselt poolt on iga riigi puhul oluline kodanikkond. "Kodanikkond rahvahääletusel 1992 suvel otsustas, et Eesti Vabariik on taastatud ja võtab vastu uue põhiseaduse. Selles mõttes on Mihkel Mathieseni tegutsemine aastatel 1992 kuni 2003 hinnatav teatud sorti sellise ajaloolis-poliitilise kurioosumina.

Salin ütles, et kui mälestusmärk tuleb kesklinnast maha võtta, võtab ta selle omale koju. Mässu ta sellepärast korraldama ei hakka. "Me oleme kõik intelligentsed kultuuriinimesed. Me tahame anda sõnumi, et sellele ajaloole, mis meil on, saab vaadata teise nurga alt, ja et inimesed mõtleksid."

Luur ütles, et Mathieseni mälestuse suhtes ei ole neil ühtegi pretensiooni. "Ta on olnud väärikas mees, nii et ta vajakski kindlasti omamoodi tähistamist, aga see peaks olema õigesti ja õiglaselt tehtud."

Hiljuti sai Mihkel Mathiesen veel ühe mälestuskivi. See asub tema sünnikohas Ares. Are monumendil seisab samuti tekst, mis on tekitanud Sindis elavat vastukaja. Vallavalitsus ei aktsepteeri jätkuvalt seda sõnumit, kuid see mälestuskivi on püstitatud eramaale ja ei nõua vallalt seisukoha ega dokumentatsiooni esitamist."

Salin kinnitas, et ta on jätkuvalt Nõmme valitsuse minister. "Mina olen põllumajandus- ja haridusminister. Mul süda tilgub verd, et ma pean tegelema mingi kohtuga. Mul on vaja majakatust parandada, sest vihm jookseb sisse."