Vabadussõja 14-kuulisest lahingutegevusest valmib 16-osaline telesari ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kolmapäeval, 28. novembril sada aastat tagasi läksid tuhanded Eesti koolipoisid Vabadussõtta. Hiljuti taaslavastati Atla mõisa juures lahing, mis nõudis esimese koolipoisi elu. Kokku valmib 14 kuud kestnud lahingutegevusest 16-osaline telesari.

"Nii kummaline kui see ka ei ole, televisioonis ei ole Vabadussõda tehtud," märkis sarja autor Indrek Treufeldt. "See on niisugune päris mahukas võimalus näidata erinevaid Vabadussõja aspekte."

Ta lisas, et päris huvitav on ette kujutada, et sa oled 17aastane ja ühel hetkel seisad Eesti riigi eest. "Samal ajal vanadel meestel on sõjatüdimus. Nad on võidelnud Esimeses ilmasõjas. Nad ei taha enam tegelikult sõjast mitte midagi kuulda, ja siis sa lähed. Noorena."

Esimene Vabadussõjas langenu oli 5. klassi õpilane, 17-aastane Harald, kes hukkus siis, kui läks aitama oma sõpra, kes oli parasjagu kuuli jalga saanud.

1919. aasta jaanuaris rullusid sündmused Järve mõisa all lähti traagiliselt – 150 enamlast piirasid eestlaste 28-liikmelise üksuse ümber. Reaalkooli poiss, õppursõdur Harald Triegel näitas üles erakordset vaprust, tõtades appi haavata saanud lipnikule, Oskar Alveisele. Paraku said mõlemad surma. Algselt maeti Harald ühishauda, kuid isa leidis tema tema põrmu kaheksa kuud hiljem ja mattis selle Siselinna kalmistule. Kokku läks Vabadussõtta umbes 2000–3000 koolipoissi. Mõned neist seda vanematele ütlematagi.

"Näiteks Rakvere linna kaitsel oli ainult 58 koolipoissi," rääkis näitleja ja kaitseliitlane Janno Rosar. "Enamus neist olid 16- ja 17-aastased. Mõni üksik oli ainult 30- või 40-aastane. Nii et need poisid on seda mehetööd päris tõsiselt teinud."

Sarja võtetel teevad mehetööd hoopis aga tänapäevase Eesti Kaitseliidu poisid Lääne-Virumaalt ning nende juhendaja. Oma rolli saavad sarjas ka Rapla kohalikud. Saatesari "Vabadussõja lugu" jõuab eetrisse 13. jaanuaril.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: