"Kuna me neist midagi kuulnud ei ole, tahaks väga loota ja uskuda, et nendega on hästi," avaldas Talvi ETV saates "Terevisioon" lootust.

Suvel sattusid Saaremaal kaks karupoega mitu korda inimeste õuele. Spetsialistid uskusid, et selle taga võis olla inimese sekkumine, mistõttu olid karupojad inimestega harjunud. Et karupojad loodusliku eluga kohaneksid, viidi nad mandrile suurde metsa inimasustusest eemale. "Kuna me tagantjärele ja hiljem jälgides ja kuulates ei ole nendest midagi kuulnud, tahaks väga uskuda, et nendega läks hästi ehk nad ei sattunud uuesti inimese õue," ütles Talvi.

Talvi lisas, et pärast esimest talveuinakut peaksid karud täielikult loodusega kohanema. "Kui talv ja esimene taliuinak on läbitud, teeb see puhastuse. Nad on nii pikka aega pidanud ise toime tulema ja on tõenäosus, et nad on looduslikuks karuks tagasi muutunud, mis on väga harv ja harukordne võimalus," lausus ta.

Enne talve peavad looduskaitsjad seisma silmitsi uue probleemiga, mis inimeste poolt põhjustatud. Paljud linnud lendavad talveperioodiks lõunasse, kuid mõned inimesed toidavad veelinde, mistõttu otsustavad linnud hoopis kodumaale jääda.

Kühmnokk-luiged ja sinikael-pardid jäävad meelsasti merelahtedele, paisjärvedele ja tiikidele talvituma, aga tegelikult peaksid veelinnud kargete ilmade saabudes ikkagi lõunasse ja läände lendama.

"Inimesel tekib kange hooldusevajadus ja instinkt. Ta võtab kõige parema, mis talle maitsev ja toitev on ja sellega ta teeb lindudele halba. Kui me paneme ka väikesele lapsele kommikausi laua peale ilma ühegi jututa, on see samasugune meelitus ja ahvatlus," tõi Talvi näite.

Sai, mida lindudele tihti söödetakse, teeb Talvi sõnul linnud laisaks ja paksuks. "Kui me läheme ise väga ühele dieedile, mis on ainult väga magus või rasvane, siis tõenäoliselt meie tervis sellele kaua vastu ei pea. Linnuga on samamoodi," ütles ta.