"Inimese kujutlustel ei ole piire, samamoodi ka hälvetel ja soovidel ei ole piire. Kui talle sellist asja võimaldatakse, siis mis me oskame öelda. Bordelliroboti puhul siiski tehisintellekti kui sellist vaja ei ole, vaid vaja on teatud motoorika taset ja suhtlusoskust. See pole asi, mida oleks vaja reguleerida," sõnas Turk.

Ta lisas, et meie õigussüsteem suudab uute asjadega väga hästi kohaneda. "Ega me ei hakka iga kord uut põhiseadust läbi rääkima, kui midagi natuke ühiskonnas muutub. Põhiseadus peabki olema paindlik. Ta peab suutma uute olukordadega hakkama saada, ja õigus saabki."

Turk selgitas ka vahet, millal asjast saab tehisintellekt, mida on vaja reguleerida.

"See sama asi, mis paneb tehisintellekti ja kohvimasina tööle, on algoritm. Aga tänapäeval on algoritmid pigem sellised, et ükskõik kui mitu sammu see matemaatiline tehe seal hüppab, alati on võimalus tagasi minna ja otsustada, miks ta sellise nupule vajutusega sellise kohvi teile tegi. Tehisintellekti algoritmi eristab see, et ta õpib vahepeal ise juurde. Ta kohastab end vastavalt ühiskonnale ja seetõttu ei ole meil võimalik enam jälgida, miks ta midagi tegi."

See on see moment, kus meil tuleb hakata mõtlema eetilisele regulatsioonile, et need masinad võtaksid arvesse meie väärtusi."

Tema sõnul teeb tehnoloogiast rääkimise keeruliseks ka see, et sõna "tehisintellekt" on nii ära kasutatud. "Kui kolm juristi räägivad tehisintellektist, siis igaüks räägib erinevast asjast. Tehisintellektiks nimetatakse täna ka lihtsalt programmi, mis teeb musta asemel teksti siniseks. Ega see ei ole tehisintellekt."

Turk selgitas, et tehisintellekt on ikkagi autonoomne süsteem, mis suudab inimest ületada mitmes erinevas valdkonnas, mitte ühes kitsas asjas. "Selleni me laiatarbena jõudnud veel ei ole. Aga see hetk ei ole kindlasti üldse mitte kaugel."

"See, mis täna laborites toimub ja mida täna laborites suudavad loojad kokku kirjutada ja mõelda, seda tuleb juba vaadelda läbi reguleerimise eseme. Ehk midagi peame me ütlema, et millist tulevikku me kümne aasta pärast tahame. See, mis täna tehakse laborites, teaduskeskustes, see jõuab tarbimisse kuskil 8–10 aasta pärast," rääkis Turk.

Ta ütles, et humanoidrobot võib välja näha nagu inimene, kuid inimeseks ta sellegipoolest ei saa. "Aga loomulikult peame me küsima, et kui Aasias väga populaarseks saanud väga inimolemuslikud, inimnägu ja -emotsioone jäljendavad masinad meie keskel on, et kuidas see kõrvaltvaatajale tundub ja mida me ühiskonnas tahame."

Euroopa liit on tegelenud inimeste ja robotite vahelisi suhteid reguleerivate teemadega aastast 2012. Turki sõnul on mõeldud just selle peale, kas midagi teha.

"Siin tuleb väga selgelt hoida ennast ka tagasi, sest ega tehnoloogiat ei tohi ju reguleerida. Ega relvatehas ei ole iseenesest halb. Halb võib olla see, kes selle relva välja mõtleb. Näiteks, kui ta viskab välja sadu naelu, või halb võib olla see, kes seda relva kasutab," selgitas Turk. Ta lisas, et ka internet ei ole halb ega hea, vaid seda saab lihtsalt mitut moodi kasutada.