Läti 100. sünnipäevale elab kaasa kogu ERR: vaata põhjalikku kava ({{commentsTotal}})

"Läti mäng" Autor/allikas: ERR

Eesti Rahvusringhääling tähistab Läti 100. aastapäeva nii raadios kui ka teles terve nädala kestva eriprogrammiga. Eetrisse jõuavad intervjuud ja usutlused Läti teemadel, valik dokumentaal- ja mängufilme lätlastest, teemasaateid loodusest ning kultuurist. Maha peetakse "Eesti mängu" Läti eri ja portaalis Menu.err.ee avatakse kaardipõhine veebivorm oma lemmikpaiga märkimiseks Lätis.

ETV

Välisilma dokk "Kaheksa tähte" (12.11 kell 22.15)
Need "kaheksa säravat tähte" on Läti kaheksa kütipolku, mille liikmed võitlesid 20. sajandi alguse traagilisel ja heroilisel perioodil Saksa armee vastu ning turvasid hiljem Moskvas kommunistide juhti Leninit. Kuigi saja aasta vältel on antud Läti küttidele vastuolulisi hinnanguid, võitlesid nad vapralt arvukates lahingutes ja kehastasid Läti sõdurite kangelaslikkust, millest kõneldi isegi väljaspool Euroopat. Läti kineasti Askolds Saulitise film jälgib väikese läti rahva sangarite ja märtrite võitlusteed ning saatust.

"Unistuste meeskond 1935" ("Sapnu komanda 1935", Läti/Šveitsi 2012) (17.11 kell 22.30, kordus 18.11 kell 13.05)
Film jutustab loo Valdemārs Baumanise juhitud Läti korvpallimeeskonnast, kes võitis 1935. aastal Šveitsis esimesed Euroopa meistrivõistlused, mis kindlustas neile koha maailma spordiajaloos. Tee võiduni ei olnud lihtne, kuid samas patriootlikult innustav – spordiametnike skeptilisuse ja intriigide vastu seisid treenerite jonnakus ning tegusus, lätlaste annetused ja praktiline abi.

"Prillitoos" (18.11 kell 09.05)
Tähistatakse Läti Vabariigi 100. aastapäeva ja külastatakse naaberriigis elavaid eestlasi. Kohtutakse Läti rahvusooperi- ja balletiteatris Eesti oma lätlase, balletitantsija Juris Žigursiga, kes meenutab lugusid nooruspõlvest. Olavi Pihlamägi räägib muusikaloo Tõnis Mägist, kes tähistab oma 70. sünnipäeva täpselt samal päeval kui lätlasedki juubelipidu peavad. Saatejuht on Reet Linna.

"Töörööbikud" (18.11 kell 11.15)
Täna, kui Euroopa Liidus ei ole piire, on piirilinnad Valga ja Valka sisuliselt üks linn. Samamoodi on piir kadunud ka Läti ja Eesti töötajate vahel, kes käivad tööl nii siin kui ka sealpool piiri. Ühed neist on Kätlin ja Maria. Millises riigis on kergem tööd leida ja kuidas erinevad rahvused omavahel toime tulevad, seda näeb Läti 100. sünnipäeva erisaates. Režissöör Sander Allikmäe, autor-toimetaja Piret Jürman, produtsent Hannela Lippus.

"Töörööbikud" Autor: ERR

"Minu Läti" ("Latvija Man", Läti 2017) (18.11, kell 11.45)
Üheksa aasta eest jäädvustas luuletaja Imants Ziedonis koos kirjanik Nora Ikstena ning fotograaf Kristaps Kalnsiga Läti kõige kaunimad ja tähtsamad kohad fotoalbumina. See film on nagu Lätimaa luuleline visiitkaart.

"Milda" (Eesti 2018) (18.11 kell 12.15)
Kui eestlaste käest küsida, kas nad teavad Lätist mõnda Mildat, siis on üksmeelseks vastuseks pearaputus. Lätis aga tunneb Mildat igaüks. Seisab ju see kaunis naine keset Riia linna ja hoiab pea kohal kolme õnnetähte. Käte ja tähtede vahelt paistab sinine taevas ning nutikamad näevad seal väikest last või risti. Skulptor Karlis Zale loodud ja Läti Vabariigi 17. sünnipäeval avatud vabadussammas elas üle mitu okupatsiooni ning oli ainus riiklikule iseseisvusele pühendatud monument Baltikumis, mis jäi püsima ajalootormidest hoolimata. Läbi ime säilis ka Riia Vennaskalmistu koos dolomiidist raiutud Karlis Zale leinavate hobuste, langenud sõdurite ja pea langetanud Läti Emaga. Kuidas lätlastel õnnestus need kunstiteosed hävitamisest ära hoida ja millist sõnumit kannavad nad tänasesse päeva, sellest jutustab Mark Soosaare verivärske dokumentaarium. Tootis Weiko Saawa Film.

Milda Autor: ERR

"Meie inimesed: Laura" (ETV 2017) (18.11 kell 12.40)
Läti kultuuriakadeemias filmikriitikuks õppinud Laura korraldas oma kodumaal filmifestivale, töötas teleprodutsendi ja –saatejuhina. Tallina eestlasest elukaaslase juurde kolinud naine pidi oma senise karjääriga hüvasti jätma ja leidma endale uued rajad, sest teadupärast tehakse meil väga vähe lätikeelseid telesaateid. Nüüd meisterdab kahe lapse ema Laura oma pisikeses vanalinna töökojas õhkõrnu liivipäraseid klaashelmeid, edendab läti ja liivi kultuuri ning laulab liivi rahvalaule nagu homset poleks olemas. Režissöör Kertu Köösel, autor-toimetaja Marit Ummelas, produtsent Hannela Lippus.

"Läti Vabadusvõitlus" ("Brīvības cīņas. Vai Latvijas tapšana bija laimīga nejaušība?", Läti 2018) (18.11 kell 19.15)
1919. aastal oli Lätil kolm valitsust. Kuidas oli Läti vabaks saamine üldse võimalik? Kas see oli õnnelik arusaamatus või geniaalne plaan?

"Osoon" (18.11 kell 19.30)
Tõestamaks, et loodus ei tunne riigipiire, on Koiva jõe üleminek Gaujaks või Haanja sulandumine Alukse kõrgustikuks, samuti ka Veclaicene ehk Vana-Laitsna, kus Prangli Jaanist saab Janis Prangels. Minnakse külla lõunanaabritele, et vaadata, mis meid ühendab, aga leida üles ka see ainulaadne - läti loodusele ja kultuurile iseloomulik. Jäetakse kõrvale Läti TOP 10 ja liigutakse viimase jääaja lõpus kujunenud aladelt Sabiele viinamarjaväljadele. Käikse Läti suuruselt teisel, Razna järvel ja Ligatne loomapargis. Kohtutakse looduskaitsjate ja loodusmaastikke hooldavate  metsikute hobustega. Autor Kristo Elias, režissöör Keiti Väliste, operaator Madis Reimund, helirežissöör Rein Fuks, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

"Miks Ruhnu Lätile ei kuulu" ("Roņu sala. Kāpēc Latvija tomēr neieguva Roņu salu?", Läti 2018) (18.11 kell 20.00)
1919. aastal võitlevad noored Balti riigid veel vabaduse eest, kuid hakkavad juba piire paika panema. Kuigi Ruhnu on Lätile palju lähemal kui Eestile ja eestlasi seal ei elanud, läks see ikkagi Eesti kätte. Kuidas sai see sündida?

"Miks Ruhnu Lätile ei kuulu" Autor: ERR

"Eesti mäng" (18.11 kell 20.15 ja 22.00)
18. novembril tähistab Lätimaa riigi 100. sünnipäeva. Ja mitte ainult Lätimaa, vaid ka kogu Eestimaa on lipuehteis. "Eesti mäng" annab humoorika panuse lõunanaabrite suure tähtpäeva auks ja kutsub sel puhul kõiki vaatajaid kaasa mängima. Muuhulgas õpitakse selgeks veel mõned lätikeelsed sõnad peale iela ja saldejumsi ning saadakse teada, mis lätlastele eestlaste juures nalja teeb. Esimeses saates veeretavad täringut Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk, kelle eluaegne side Lätiga sai alguse sõjaväeteenistuse päevil. Riiast pärit ärianalüütik Irina Sekundo, kes on abielus Eesti mehega ja kasvatab kolme last. Ning ettevõtja, Riia piimatööstuse endine juht Neeme Jõgi, kes tegi eestlastele armsaks Karumsi kohukese.

Teises erisaates teevad sügava kummarduse Lätile ja panevad oma Lätimaa-alased teadmised proovile Eesti suursaadik Läti Vabariigis aastatel 1994-1998 Toomas Tiivel. Dirigent Olari Elts, kes on töötanud pikalt Lätis, viimati Läti riikliku sümfooniaorkestri peadirigendina ning Läti Seimi liige, politoloog Veiko Spolitis, kes on ema poolt eestlane ja isa poolt lätlane. Saatejuht Gaute Kivistik. Režissöör Maire Radsin. Assistent Jaana Heeringson. Küsimused Tiit Naarits. Toimetajad Anne Mäns ja Erle Loonurm. Produtsendid Maarek Toompere, Tarmo Kiviväli (Thors Films) ja Age Kraus (ERR).

"Balti vabaduse tee" (Läti 2014) (18.11 00.20)
Balti riigid asusid ajaloolises arengus samale rajale juba iseseisvuse väljakuulutamisest alates. Sel teel on tähtsaim olnud koostöö, mille väljapaistvaim näide on Molotovi-Ribbentropi pakti vastane demonstratsioon 23. augustil 1989. aastal, kui ligi kaks miljonit osalejat moodustasid inimketi Tallinnast läbi Riia Vilniusse. Balti riigid on nüüd osa vabast Euroopast, koostöös ja konkurentsis, kõrvuti nii oma rõõmude kui ka muredega. Dokumentaalfilm Balti keti 25. aastapäevaks valmis stuudios Terra Europa, režissöör Askolds Saulītis.

"Terevisiooni" erisaade 19.11 kell 6.55
Esmaspäeva, 19. novembri hommikul äratab kõiki "Terevisiooni" erisaade.
Naaberriigi pidupäeva tähistamiseks saab Riia kesklinna üles pandud pop-up stuudio. Otseintervjuudes Lätist ja ka Tallinna stuudios räägitakse Läti kultuurist, majandusest, poliitikast ja sellest, mis meie naaberriigis hetkel aktuaalne on. Samuti jagatakse pidupäeva emotsioone. Ka vaatajad saavad võimaluse "Terevisiooni" erisaates kaasa lüüa, sest koostöös ERR-i Menu portaaliga avatakse juba 12. novembril kaardipõhine veebivorm, kuhu igaüks saab peale märkida oma lemmikpaiga Lätis. Ja lisada soovi korral nii fotosid kui ka kirjeldusi paiga kiitmiseks.

ETV2

Maailmakino: "Paradiis ´89" ("Paradīze '89", Läti 2018) (14.11 kell 21.30)
On 1989. aasta suvi. Õed Paula ja Laura sõidavad väikelinna täditütardele Maijale ning Lindale külla. Järelevalveta tüdrukukesed naudivad vabadust, matkivad täiskasvanute elu, viskuvad pea ees hulljulgetesse seiklustesse ja satuvad pahandustesse. Paula lapsepõlvelugu tugineb tõsielusündmustel ja toimub ajal, kui Läti astub esimesi samme vabaduse poole.

"Paradiis ´89" Autor: ERR

Kinoklassika: "Hingake sügavalt" ("Elpojiet dzili", Läti 1967) (16.11 kell 21.30)
See 1967. aasta film läks kohe pärast valmimist riiulile ja selle esilinastus kinos toimus alles 1986. aastal. "Hingake sügavalt" on üks populaarsemaid Läti kinofilme. 2018. aastal oli selle restaureeritud versioon Cannes'i filmifestivali klassikaprogrammis. Telefonimontöör Cēzars Kalniņš musitseerib tööst vabal ajal ansamblis, mille ta koos sõpradega on loonud. Publikuni jõudmiseks tuleb aga läbida pikk lubade saamise tee. Kultuurikomisjoni liige Anita Sondore kuulab Cēzarsi kirjutatud laulud pinnapealselt läbi ja kritiseerib neid. Komiteest saab anonüümse ja kõikvõimsa arvamuse võrdkuju, mille hävitavat mõju ei saa peatada.

"Väikesed pangaröövlid" ("Mazie laupîtâji", Läti 2009) (17.11 kell 17.30)
5-aastane võrukael Robis ja tema 7-aastane mõistlik õde Luîze peavad kolima maale vanavanemate majja, sest isa kaotab töö ega suuda enam pangalaenu maksta ning pank võtab perelt nende linnakorteri ära. Robis on veendunud, et suudab vanemaid aidata ja mõtleb välja plaani – ta läheb koos õega röövima panka, mis neilt korteri ära võttis. Läti perefilmi operaator on eestlane Rein Kotov.

"Väikesed pangaröövlid" Autor: ERR

"Kapist välja. Läti mood" (17.11 kell 20.15)
Läti 100. sünnipäeva puhul sõidetakse Riiga ja võetakse sealne mood kapist välja - kohtutakse silmapaistvate disaineritega ning uuritakse, mis Lätis moes on. Toimetajad Helen Saluveer ja Piret Järvis, operaator Robi Uppin, režissöör Ivan Pavljuskov, produtsent Age Kraus.

Kapist välja Autor: ERR

"Peitusemäng. Elīna Garanča" "(Hide and Seek: Elina Garanča", Läti 2018) (18.11 kell 11)
Portreefilm kajastab Lätis sündinud metsosoprani Elīna Garanča elu ja tööd. Tema kaunis hääl ja võluv isiksus vallutab kogu maailma ooperipublikut. Film jälgib teda New Yorgis, kus Elīna jätab hüvasti oma tegelaskuju Octavianiga "Roosikavaleris", Münchenis, kus ta valmistub peaosaks Donizetti ooperis "Favoriit" ja Gottweigis, kus ta naudib vaikusehetki öise kontserdi "Garanča ja sõbrad" ajal. Kodu asub Elīnal Riias ja Malagal, kus ta jagab meiega mõtteid oma elust.

Elīna Garanča Autor: ERR

ETV+

"Minu Läti" ("Latvija Man", Läti 2017)* (18.11 kell 14.40)
Üheksa aasta eest jäädvustas luuletaja Imants Ziedonis koos kirjanik Nora Ikstena ning fotograaf Kristaps Kalnsiga Läti kõige kaunimad ja tähtsamad kohad fotoalbumina. See film on nagu Lätimaa luuleline visiitkaart.

Dokfilm "Kaheksa tähte" ("Astoņas zvaigznes", Läti 2017)* (18.11 kell 15.05)
Need "kaheksa säravat tähte" on Läti kaheksa kütipolku, mille liikmed võitlesid 20. sajandi alguse traagilisel ja heroilisel perioodil Saksa armee vastu ning turvasid hiljem Moskvas kommunistide juhti Leninit. Kuigi saja aasta vältel on antud Läti küttidele vastuolulisi hinnanguid, võitlesid nad vapralt arvukates lahingutes ja kehastasid Läti sõdurite kangelaslikkust, millest kõneldi isegi väljaspool Euroopat. Läti kineasti Askolds Saulitise film jälgib väikese läti rahva sangarite ja märtrite võitlusteed ning saatust.

"Läti vabadusvõitlus" ("Brīvības cīņas. Vai Latvijas tapšana bija laimīga nejaušība?", Läti 2018)* (18.11 kell 20.30)
1919. aastal oli Lätil kolm valitsust, eestlased läksid Riiga ja leedukad Daugavpilsi. Kuidas oli Läti vabaks saamine üldse võimalik? Kas see oli õnnelik arusaamatus või geniaalne plaan?

"Läti Vabadusvõitlus" Autor: ERR

Raadio 2

Läti muusika erisaade "Läti Pops", autor Maarja Merivoo-Parro. (18.11 kell 9 - 11)

Raadio 4

12. novembril algab Raadio 4-s "Läti nädal". Hommikuprogrammis toimuvad temaatilised viktoriinid ja läti keele õppeminutid. Esmaspäevast reedeni kell 10.05 on Raadio 4 eetris reisisaade "Vaheaeg Lätis".

18. novembril saab kuulata Raadio 4 eetris Läti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud erisaateid:
    - kell 11.05 saade "Lätis sündinud. 100 tähtsat lätlast".
    - kell 13.05 saade "Sündsuse piires" Raadio 4 arhiivist. Stuudios on legendaarne Urmas Ott ja tema külaliseks on helilooja Raimond Pauls.
    - kell 17.05 algab pidulik programm "Läti 100", mille raames toimub ka raadiosild Tallinna ja Riia vahel. Saatejuhiks on Andrei Sozinov.

18. novembril kõlab Raadio 4 eetris parim läti muusika. Üks muusikasaade on pühendatud tuntud Läti bändile "Brainstorm", mille looming kõlab ka live-esituses.

Klassikaraadio

Igal hommikul kell 8.15 Läti klassikateos Radio Klasika valikul "Klassikahommikus" ja saates "Da capo" kõlavad Läti vanasõnad, igal tööpäeval kell 16.30 Läti muinasjutud. "Kella-6-džäss", "Hommikumäng" ja "Lihtsalt nostalgia" on Läti muusika lainel

Esmaspäeval 12. novembril

Kell 11.05   "Album". Läti 100. Raimonds Paulsi trio album Gija Kancheli muusikast.
Gruusia tuntud helilooja Gija Kancheli meenutab, et Raimonds Pauls oli esimene jazzpianist, kes tuli Tbilisissse esinema. Poole sajandi jooksul sai kahe muusiku koostööst sõprus. Läti Raadio I stuudios salvestatud albumil mängib Raimonds Pauls Gija Kancheli miniatuure filmi- ja teatrimuusikast, mis on vahel tundlikud ja meloodilised, vahel lihtsalt toredad ja vaimukad. Seadete autor on Raimonds Pauls. Musitseerivad: Raimonds Pauls, klaver; Maris Briezkalns, löökpillid; Andris Grunte, kontrabass. Abumit (MMC 2014, Läti) tutvustab Liina Vainumetsa.

Kell 19.05  "Ooperiõhtu". Läti 100. Arturs Maskatsi dokumentaalooper "Valentina".
Legendaarse Läti teatriteadlase Valentina Freimane traagiline elulugu sai ooperiks neli aastat tagasi. Freimane suri tänavu veebruaris Berliinis vaid kaks päeva enne oma 96. sünnipäeva. Siiski jõudis ta näha ooperi Berliini ettekannet 19. mail 2015.  Arturs Maskatsi esimene ooper jutustab tõestisündinud loo Holokausti õudusi kogenud juudi verd lätlannast, kelle eest abikaasa Dimitrijs ohverdas oma elu. Kuigi ooper jutustab tõestisündinud loo, on kõik tegelaste nimed peale nimiosalise ja tema abikaasa muudetud Valentina Freimane enda soovil.
Helilooja Arturs Maskats on kogunud rahvusvahelist tuntust oma bandoneonikontserdiga "Tango". Kuna ta on muusikat kirjutanud üle sajale draamaetendusele ja olnud Läti Rahvusooperi kunstiliseks juhiks 15 aastat. On lausa üllatav, et tema esimene ooper valmis alles nüüd.
Saade valmib koostöös Läti Raadio programmiga "Klasika". Stuudios on Anne Prommik.

Teisipäev 13. novembril

Kell 11.05 "Album". Läti 100. Vaikuse vili. Läti värsket koorimuusikat.
Läti Raadio koor ja dirigent Sigvards Kļava plaat "Klusuma auglis" ("Vaikuse vili") sisaldab muusikat läti armastatud nüüdisaja heliloojatelt.
Albumit tutvustab Nele-Eva Steinfeld.

19.05 "Kontserdisaalis". Läti 100. Läti rahvusorkestri hooaja avakontsert.
Läti rahvusorkestri hooaja avakontsert Riia Suurgildi hoones. Esiettekandes kõlab Pēteris Vasksi kontsert oboele ja orkestrile. Solist on oboemängija Albrecht Mayer, dirigendipuldis on orkestri peadirigent Andris Poga.
Kontserdi esimene pool on pühendatud Läti kultushelilooja Pēteris Vasksi loomingule. Avateosena kõlab Vasksi üks tulisemaid teoseid "Musica appassionata". Maailmaesiettekandele tuleb Vasksi oboekontsert, kus soleerib Berliini Filharmoonikute oboerühma kontsertmeister Albrecht Mayer, kelle esimene kokkupuude heliloojaga ulatub kümne aasta taha. Kontsert toimus 5. oktoobril 2018 Riia Suurgildi saalis.
Toimetajad on Lisete Velt ja Johanna Mängel koostöös Läti Raadio programmiga "Klasika"

Klassikaraadio toimetaja Johanna Mängel on Riias koos helilooja Peteris Vasksi ja oboevirtuoosi Albrecht Mayeriga. Autor: ERR

Kolmapäev 14. november

Kell 11.05 "Album". Läti 100. Läti Riiklik Sümfooniaorkester ja Rahmaninov.
Dirigent Andris Poga ütleb, et Läti esindusorkestri musikaalsust näitab kõige paremini just Vene sümfooniline muusika. Tšaikovski, Skrjabin ja Rahmaninov aitavad väljendada Läti riikliku sümfooniaorkestri hinge. Just Rahmaninovi muusika on Andris Pogat alati huvitanud ja inspireerinud. Rahmaninovi rapsoodias Paganini teemale soleerib pianist Vestards Šimkus. Koorisümfoonias "Kellad" liitub võimas Latvija koor ja solistid Irina Krikunova, Jevgeni Akimov ja Egils Šilins.
Stuudios on Anne Prommik.

Neljapäev 15. november

Kell 11.05 "Album". Läti 100. Northwind. Läti puhkpillikvintetid.
Carion Quintet esitab kolme läti helilooja, Imants Zemzarise, Peteris Plakidise ja Peteris Vasksi muusikat puhkpillikvintetile. (Skani 2017) Imants Zemzaris, Peteris Plakidis ja Peteris Vasks on eakaaslased ja viljakad, ent väga erinevad Läti heliloojad. Albumile on salvestatud nende looming perioodist 1975-1985, mil oli Läti rahvusliku sümfooniaorkestri puhkpillikvinteti hiilgeaeg. Teosed ongi loodud sellele ansamblile. Käesolevale albumile on need teosed salvestanud Carion Quintet, kus mängivad koos läti, taani ja rootsi muusikud: Dóra Seres, Egils Upatnieks, Egils Šefers, David M.A.P. Palmquist ja Niels Anders Vedsten Larsen.
Stuudios on Kersti Inno.

19.05 "Kontserdisaalis". Balti riigid 100. "Sounds of the Baltics".
Balti riikide ühiskontsert "Sounds of the Baltics" - Eesti, Läti ja Leedu ühine raadiosaade jaanuarist 2018. Balti riikide raadiostuudiotes musitseerisid folkansamblid. Programmi avas Maarja Nuudi lühikontsert Tallinnast Eesti Raadio I stuudiost. Riia raadiomajas andis kontserdi grupp Brali un Masas (Vennad ja õed) ning Leedu raadiokeskuses esines The Skylė Group. Iga esineja kavas on muuhulgas üks naabrite rahvaviis.
Eesti tuntumaid folgiartiste Maarja Nuut ühendab oma loomingus rahvamuusika ja kaasaegse elektroonika võimalused. Tema lugude algmotiivid on kas otse või kaude pärit Eesti folkloorist, kuid ta esitab neid teistmoodi kui etnomuusikud. Stuudiokontserdil esitas Maarja muusikat oma teiselt albumilt "Une meeles" ning kõlasid ka mõned täiesti uued lood.
Läti muusikute ansambli nime tähendab tõlkes Vennad ja õed. Bändis on tõepoolest kaks õdede-vendade paari - kitarrist Ilse ja bassimängija Andris Grunte ning samuti laulja Kristine ja torupillimängija Edgars Karklis. 2016. aastal ilmunud albumil "Divejadi" ("Kahel viisil") põhinev kontserdikava jutustab ühe naise eluloo sünnist kuni viimse hingetõmbeni. Nende repertuaaris on laulud, mille viisid ja tekstid on võetud Läti folkloorist, aga seatud kaasaegsesse vormi. Arranžeerijaks on ansambli džässitaustaga trummar Artis Orubs, kes on julgelt kasutanud ka moodsamaid võtteid Läti rahvamuusika tõlgendamisel.
Leedu esindaja on kuueliikmeline ansambel Skyle, mis on Leedu muusikamaastikul juba kaua tegutsenud ja koguni 17 albumit välja andnud. Nad on oma olemuselt rokkbänd, mis kasutab ka Leedu rahvuslikke instrumente nagu näiteks lumzdelis ja kankles. Nende värskeim album "Dūšelės" on eriline selle poolest, et on salvestatud Leedu muistsetes linnustes, surnuaedadel ja muudes tähenduslikes paikades.
Stuudios on Ivo Heinloo.

Kell 21.00 "Miraaž". Läti 100. Läti Raadio koor varajase muusika festivalil Riias.
Läti Raadio koor esitab kava gregooriuse laulust ja 15. sajandi polüfooniast: heliloojatelt John Browne, John Sutton ja William Horwood. Dirigeerib Simone van der Doelen. Läti Raadio salvestas kontserdi Riia varajase muusika festivalil Püha Peetri kirikus Riias 6. juulil 2017.

Reede 16. november

Kell 11.05 "Album". Läti 100. Imants Kalniņš "Sound of Freedom".
Tänavu oktoobris 77-aastasena surnud Läti helilooja Imants Kalniņši (1941-2018) autoriplaadile on jäädvustatud idabloki esimeseks rokksümfooniaks peetud sümfoonia nr 4 ja autori kõige esimene sümfooniline teos: kontsert tšellole ja orkestrile. Kalniņšit peetakse koguni Läti esimeseks intellektuaalroki heliloojaks. 1960. aastatel oli ta ülipopulaarse rokkansambli 2xBBM juhtfiguur. 1970. aastatel valmisid heliloojal mitmed olulised sümfoonilised teosed, teiste seas sümfoonia nr 4 (1973). Kalniņši sulest on ka Nõukogude Liidu esimene rokkooper "Ei, jūs tur!", millele järgnes 1984. aastal rokkoratoorium "Kā jūra, kā zeme, kā debess". 1963. aastal kirjutatud kontsert tšellole ja orkestrile on helilooja kõige esimene sümfooniline teos. Selle komponeeris ta Muusikaakadeemia kolmanda kursuse tudengina. Plaadil esineb Liepaja sümfooniaorkester dirigent Atvars Lakstigala juhatusel. Rokksümfoonias on kaastegevad Aivars Meijers basskitarril ja Vilnis Krivinš trummidel. Tšellokontserdil soleerib silmapaistev Läti tšellist, Kremerata Baltica tšellorühma kontsertmeister Marta Sudraba.
Plaati tutvustab Johanna Mängel.

Kell 19.00 "Kontserdisaalis". Läti 100. Mariss Jansons ja Baieri Raadio sümfooniaorkester.
Läti muusik Mariss Jansons kuulub maailma mõjuvõimsamate dirigentide hulka. Aastast 2003 on ta Baieri Raadio sümfooniaorkestri peadirigent ning just selle kollektiiviga esines ta 13. mail oma sünnimaa pealinnas Riias. Kontsert kuulus sarja "Sündinud Lätis", millega novembris 100. sünnipäeva tähistav Läti Vabariik toob esile oma suuri muusikaandeid, kes on silma paistnud maailmalavadel. Kontserdil soleeris kuulus saksa viiuldaja Frank Peter Zimmermann ja kontsert toimus Riia ooperiteatri saalis.
Stuudios on Miina Pärn ja kohapealt Riiast jagas muljeid Nele-Eva Steinfeld. Koostöö "Radio Klasikaga"

Laupäev 17. november

Kell 13.05 "Folgialbum". Läti 100. Bolta Eimu*
Biruta Ozolina (Läti) mängib kandlel ja laulab oma päritolu-piirkonna Latgale rahvalaule. "Bolta eimu, bolta taku" / "Riietatuna valgesse lähen valgusesse" - need Läti rahvalaulu read tähistavad rahvalauliku ülevust ja väärtusi.
Saate toimetab Liina Vainumetsa.

Kell 14.05 "Album". Läti 100. Album. Eriks Ešenvaldsi kurvad laulud (Ondine 2016).
Läti Raadio koori albumile on talletatud läti koorihelilooja Eriks Ešenvaldsi vaimulik muusika. Albumi keskne teos on "Luuka passioon", mis kirjeldab Jeesuse kannatuslugu Luuka evangeeliumi teksti kaudu. Albumil kõlab ka Assisi Fransiscuse ja Ema Teresa sõnadele kirjutatud "Piisake ookeanis" ning inuiidi rahvaviisil põhinev laul "Esimesed pisarad", mis jutustab saladusliku loo hiigelsuurest vaalast ja rongast, kes vaala sees müstilist valgust märkab. Loo traagiline lõpp antakse edasi ilma sõnadeta. Albumi viimases loos "Taevaste litaania" kasutab Ešenvalds lisaks segakoorile ka klaase, ülemhelilaulu, kammerorkestrit ja fonogrammi. Viimaselt kõlab vana kirikulaul "Kyrie eleison", mille dirigent Sigvards Klava salvestas 2008. aastal oma rännakutel Läti katoliku kirikutessse. Ta külastas ka täiesti mahajäetud kirikuid maakohtades ning kogus kirikulaule erinevatelt kirikuinimestelt. Ešenvaldsi puudutas enim ühe vana mehe Augustuse lauldud viis, mille ta võttis oma teose aluseks. Teoses põimub see Läti luuletaja Fricis Barda luuletusega "Esimene rohi".
Laulab Läti Raadio koor ja mängib Sinfonietta Riga. Dirigent Sigvards Klava.
Albumit tutvustab Miina Pärn.

Kell 22.05 "Ilmakaar". Läti 100. Pērkonvīri.
Kuuleb Läti ansamblit Pērkonvīri, kes esines 29. juulil 2016. aastal Viljandis. 2010. aastal asutatud Pērkonvīri (Kõuemehed) oli alguses perkussionistide trio. Mikus Čavarts, Tālis Gžibovskis ja Artis Gulbis on Lätis tuntud muusikud. Perkonviri kombineerib pärimusmuusikat uue loominguga. Nende kontsertidel on iseseisev osa ka jutuvestmisel pärimuslike lugude jutustamisega levitavad ja säilitavad nad ka seda kultuuripärandit. Kontsert toimus 2016. aastal Viljandi pärimusmuusika festivalil.
Toimetaja Ivo Heinloo

Pühapäev 18. november

Kell 15.05 "Raadioteater". Läti 100. Rudolfs Blaumanis "Paharetipoisid" (1978).
Kuuldemäng Läti muinasjutuklassikast. Kaks ulakat sarvikuhakatist panevad põrgust plehku. Raadiole seadnud Janis Ruža. Tõlkinud Oskar Kuningas. Peaosades Urmas Kibuspuu ja Jüri Krjukov. Režissöör Salme Reek. Helirežissöör Malle Simmon. Muusikaline kujundaja Tõnis Kõrvits.

Kell 19.05 "Miraaž". Läti 100. Läti Raadio koor varajase muusika festivalil Riias*
Läti Raadio koor esitab kava gregooriuse laulust ja 15. sajandi polüfooniast: heliloojatelt John Browne, John Sutton ja William Horwood. Dirigeerib Simone van der Doelen. Läti Raadio salvestas kontserdi Riia varajase muusika festivalil Püha Peetri kirikus Riias 6. juulil 2017.

Kell 21.00 "Džässikontsert". Läti 100. Läti Raadio bigbänd *
Läti Raadio bigbänd mängib muusikat noortelt heliloojatelt - Matīss Čudars, Rūdolfs Macats, Krists Auznieks. Nad on välja andnud sarja plaate "Latvian Jazz Suite" nime all. Läti raadio bigbändil on oluline koht Läti juubeliaasta pidustuste programmis. Orkester loodi 1966. aastal ja nimetati peagi Läti televisiooni ja raadio estraadiorkestriks. Koostööd on tehtud kümnete maailmaklassi artistidega ja välja antud rida tähelepanuväärseid plaate.
Stuudios on Ivo Heinloo.

Vikerraadio

Piret Kriivani ajaloosarjas "Eesti lugu" Läti teemadele pühendatud erisari on eetris laupäeviti kell 13.05, käsitledes Eesti ajalugu Läti vaatenurgast, kõneldes Läti ajaloost muinasajast tänapäevani.

11.11 kell 12.05 Andres Oja muusikasaade Läti muusikast

Juubelinädalal 12.-18.11 käsitlevad juubilarist lõunanaabrite tähtpäeva ka "Vikerhommik" ja Sten Teppani pärastlõunasaade E-N kell 16-18.

16.11 kell 14.05 kultuurisaade "Vasar". Peeter Helme ja Maarja Vaino räägivad Läti kultuurist.
17.11 kell 12.05 Kaja Kärneri "Kajalood", külaliseks Anna Žigure.
17.11 kell 14.05 kirjandussaade "Loetud ja kirjutatud" Peeter Helme räägib Läti kirjandusest.

18.11.2018

Läti 100. sünnipäeva käsitleb ja tähistab pühapäevane "Vikerhommik", läbi päeva kõlab Vikerraadio eetris lõunanaabrite muusikat.

kell 15.05 Piret Kriivani "Keelesaade" läti keele teemadel
kell 17.05 Priit Enneti teadussaade "Labor" Läti teadusest
kell 19.05 Meelis Sülla "Kirikuelu" Läti usuelust
Ka Urmas Vadi "Töövari" külastab novembrikuus mõnd põnevat lätlast.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: