Eesti unemeditsiini selts võttis kokku teaduskirjanduse seisukohad ja esitas eelmisel nädalal majandusministri palvel ministeeriumile. Selles osas, et kellakeeramise peaks lõpetama, on ühel meelel unemeditsiini seltsid kogu Euroopas, kuid Vaheri sõnul kestab vaidlus selle üle, millisele ajavööndile üle minna, vahendas Raadio 2 hommikuprogramm.

Kronobioloogide uuringust nähtub, et ühiskond on unevõlas ja õhtuse valge aja pikendamisega lükatakse und ainult edasi. Vaheri sõnul tähendab unevõlg, et nädala sees magatakse vähem ja nädala lõpus magatakse ennast välja. "On näidatud kirjanduses, kuidas sotsiaalses unevõlas olevad inimesed suitsetavad rohkem, nad on rohkem ülekaalus, neil on rohkem depressiooni, neil on rohkem südame ja veresoonkonna haigusi. Siin on üheselt arusaadav, kuidas vähem magav inimene on lõivu maksmas selle eest oma tervisega pikemas perspektiivis," lausus Vaher.

Tema sõnul on Eesti ühiskonnas levinud arvamus, et mida rohkem valget aega, seda parem. "See on tekitanud olukorra, kus me justkui naudime seda valgusreostust. Valgust on palju, valguses olemine soodustab ärkvelolekut ja vähendab uneaega," selgitas ta valges olemise pahupoolt.

Vaheri sõnul tähtsustatakse ärkvelolekut üle. "Kui me oleme unevõlas, siis selle pika ärkvelolekuga me ei ole oluliselt efektiivsemad, sest me oleme väsinud," põhjendas ta.

Just seetõttu peaks Vaheri sõnul Eestis eelistama talve- ehk vööndiajale jäämist. "Kui me jääme sellisesse aega, mis soodustab õhtul ülevalolekut ehk valguse sisend on pidevalt olemas, siis me võtame normaalset uneaega vabatahtlikult vähemaks. Ühel hetkel me oleme haigemad, depressiivsemad ja meie eluviisid ei ole nii tervislikud kui nad võiksid olla," põhjendas ta.