Heleri All uuris, kuidas konservaatorite käe all vanadest fotodest uued saavad
Mis nippidega vanadest fotodest justkui uued võlutakse, käis "Ringvaade" uurimas laboris, kus säärane ime sünnib iga päev. Tartu Ülikooli keldrites töötavad konservaatorid, kes just selle tööga tegelevad.
"Objektid, mis käivad näitustel, on sageli nende käe alt läbi käinud, aga neid endid ei ole nii hästi näha. See, mida inimesed näevad, on tegelikult erinevates andmebaasides, kui neid on juba pildistatud, digiteeritud ja nad on kõigile kättesaadavad. Aga seda tööd, mis selleks, et see objekt oleks korras enne digiteerimist, mis vaeva selle nimel nähakse, see ei ole laiale avalikkusele teada," selgitas Tartu Ülikooli muuseumi peavarahoidja Tiina Vint.
"Meie muuseumisse tuli kolm tihedat ja tugevasti rullis fotot. See on albumiinfotode puhul tavaline kahjustus, et sellisel õhukesel paberil on ühel pool albumiinikiht – see on munavalge ja soola lahus, mis on vahtu löödud –, aga kuna albumiinikiht on tihke ja see on paberi ühel poolel ja teine pool on tavaline paber, siis aja jooksul õhuniiskus muutub ja need albumiinfotod tõmbuvad sissepoole rulli," selgitas Tartu Ülikooli muuseumi konservaator Anne Arus üht oma igapäevast tööalast väljakutset.
Fotorullid, mille taastamisega Anne praegu tegeleb, pärinevad juba 19. sajandi Kesk-Euroopast. Sealt jõudsid need Eesti ühe märkimisväärseima kunstikollektsinääri Carl Eduard von Lipharti kogusse. "Ta ei olnud ainult kollektsionäär, vaid ka kunstiuurija. Oma elu esimese poole tegutses ta Tartus, kust ta oli ka pärit, aga teise poole oma elust veetis ta Firenzes ja huvitus Itaalia renessansskunstist. See fotokollektsioon on oluline ka selle poolest, et ta kajastab seda Lipharti uurimistöö huvi," ütles Tartu Ülikooli muuseumi kuraator Kristiina Tiideberg.
Selleks, et rullis fotosid ohutult lahti rullida, on vaja neid niisutada. Kuna Arusel päris niiskuskambrit ei ole, jätab ta selle niiskete paberlehtede vahele, et hommikul need lahti rullida. "Edasi tuleb neid fotosid puhastada, teha neile poolniiske pinnapuhastus. Kui on vaja parandada, siis tuleb rebendid ära parandada ja pressida." Arus näitas, et konservaatorid kasutavad Jaapani kiudpaberit. "Kui on rebendid, siis neid on hea sellega tagantpoolt toestada."
Arus rääkis, et vajaduse korral pesevad nad pilte ka vee sees vannis. "Paber pole sugugi nii õrn materjal."
Toimetaja: Merit Maarits