Paul Liias: Päikese avastamine on alles alanud
NASA sond Parker Solar Probe jõudis Päikesele lähemale kui ükski teine objekt. Miks on vaja seda vaadelda kõigest 42,8 miljoni kilomeetri kauguselt, rääkis "Ringvaates" MKM-i kosmosevaldkonna ekspert Paul Liias.
"Me võiksime selle üle väga uhkust tunda. See on kindlasti väga suur saavutus. Antud hetkel pigem USA teadlastele-inseneridele, kes selle ära teinud on. Minule kui mehaanik-insenerile on see tõesti väga muljet avaldav saavutus, sest teatavasti seda missiooni on juba plaanitud 60–70. aastastest ja alles täna oleme nii kaugele jõudnud, et reaalselt see missioon lendabki Päikese läheduses," ütles Liias. See, et me nii kaugele jõudnud oleme, näitabki just seda, kuhu on jõudnud ka materjaliteadus.
Ta ütles, et see pole esimene missioon, mis Päikese poole lendab ja lisas, et neid missioone tuleb veel. "Eelmisel nädalal toimus Euroopa kosmoseagentuuri vaheministeriaal, kus Euroopa kosmoseagentuuri peadirektor rääkis, et 2020. aastal lendab ka sarnane Euroopa missioon Päikese poole, ja lubatakse veel lähedamat möödalendu Päikesest. Päikese avastamine on alles alanud."
Liias selgitas, et mida lähemale Päikesele minna, seda rohkem informatsiooni me saame. "Päike on teatavasti kogu meie elu allikas. Ilma Päikeseta elu meil siin planeedil ei ole ja eksisteerib ka selline asi nagu päikesetuul, mis on jällegi ohtlik," selgitas ta.
"Ta ohustab meie elektrivõrke, mõjutab ka meie sidet ja võib mõjutada ka GNS-signaali ehk globaalse satelliidi navigatsiooni ning ohustab ka satelliitide enda liikumist orbiidil." Seepärast peaks me üritama saama rohkem infot saada selle kohta, mis toimub Päikese juures ja mismoodi protsessidest aru saada."
Ta tõi näite, et ega Apollo missioonidega samuti Kuu pealt kohe vett ei avastatud. "See avastati palju hiljem. See tähendab, et mida rohkem me Kuud, Päikest, Marsi uurime, seda rohkem me saame teada oma Päikesesüsteemi kohta ja arusaama sellest, kuidas kogu elu toimib ja kuhu teistele planeetidele on võimalik üldse inimestel minna elama."
Parker Solar Probe startis Päikese poole tänavu augustis, mis tähendab, et lend Maalt Päikese poole on olnud suhteliselt kiire. Ta lisas, et kuigi sondi eluiga on umbes seitse aastat, loodetakse see Päikese juurde jätta ikkagi kauemaks. Kuigi üks hetk lakkab sond mõistagi töötamast.
Ta usub, et andmed, mis sondi abil saadakse, saavad kasulikuks ka veel meie eluajal.
Toimetaja: Merit Maarits