Üleujutatud Veneetsias käinud Eesti urbanistid: see on kasulik õppetund linnade planeerimisel ({{commentsTotal}})

Foto: Andrea Merola/EPA/Scanpix

Veneetsia ägab üle kümne aasta suurimate üleujutuste käes. "Ringvaate" stuudios käisid otse sealt vastselt naasnud linnalabori urbanist Maria Derlõs ja urbanist-arhitekt Elo Kiivet.

"Linnas, mis on muidu ka väga veega seotud, ronis see vesi nüüd juba inimeste kodudesse, tänavatele ja restoranidesse," rääkis Kiivet.

Kiivet usub, et sellised üleujutused hakkavad Veneetsias toimuma edaspidi ilmselt sagedamini. "See on ka meile kasulik õppetund, et selliseid vigu me saame tegelikult ka Eestis vältida palju väiksemal skaalal linnade planeerimisel ja läbimõtlemisel, kuhu see vesi läheb, kui teda tuleb liiga palju."

Delõs lisas, et haljastus on vee kinnipidamisel väga oluline. "See, kui sul on seal betoon või muld ei loegi nii palju."

Derlõs lisas, et kuigi see muidu kuulub Veneetsias inimeste igapäevaelu juurde, siis nüüd saab tõesti rääkida erakordselt kõrgest veetasemest. "Kohalikud on tegelikult väga hästi varustatud. Neil oli ikkagi puusani ulatuv kalamehe varustus. Lihtinimestel olid sellised kilekoti sarnased põlvedeni ulatuvad jalanõud, mis lõppkokkuvõttes ei aidanud. Võib-olla ainult natukene."

Derlõse sõnul oli see nende jaoks üsna lõbus väljakutse. "Aga eile olime me ikkagi suurema osa päevast lõksus. Me püüdsime kaks korda välja minna, et ikkagi trotsida seda olukorda, aga jõudsime iga korraga aina vähemale kaugusele. Seda ei olnud võimalik ikkagi väga läbida."

Kiivet märkis, et linnavõimud suurt hoiatust üleujutuste kohta laiali ei saatnud. "Kohalikud kasutavad äppi, mis ütleb, kus vesi on kõrgem ja kus madalam. Mõnes kohas neil ehitatud kõnniteede peale sellised kõrgendused, aga sellist suurt kampaaniat ei ole. Meeleolu oli seal väga rahulik. Kes kallas kummikust vee välja või kes väänas sokid jälle kuivaks."

Kiivet lisas, et võimud korjasid mitmetest kohtadest siiski need kõrgendused ära, sest need hakkasid rohke vee tõttu juba veepinnal hõljuma. "Need muutusid natuke ohtlikuks."

Kiivet kirjeldas, et näiteks restoranides istusidki inimesed laudade taga, jalad vees. "Kuni vesi ei tõusnud tooli ja lauani, siis enamus restoranidest ikkagi töötasid."

Delõs lisas, et populaarsemates restoranides oli siiski kuiv. "Vett pumbati oma väikse pumbakesega välja turismipoodides ja igal pool. Ainult San Marco pandi vist täiesti kinni. Aga mujal, kui sa ise oled suuteline seda läbima, siis palun väga. Restoranid olid ikkagi avatud. Oma Aperol Spritzi peab saama."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: