Reet Aus kogub inimeste vanu teksasid

Disainer Reet Aus kutsub kõiki üles tooma oma kasutatud teksariided kogumispunkti, et ta saaks need lõhustada kiududeks, valmistada lõnga ja kududa kangaks, millest omakorda saab õmmelda moodsa disainiga uued pusad ja kampsunid.
Tekstiiliprügi on kasvav probleem kogu maailmas, samuti Eestis. Kiirmood on kaasa toonud madalad hinnad ja sageli madala toote kvaliteedi, kuid samal ajal on kasvanud inimeste sissetulekud: riideid ostetakse rohkem, kantakse vähem ning asjad kuluvad kiiresti. Maailmas saadetakse igas sekundis prügimäele üks rekatäis riideid.
"EL-is kogutakse vaid 25 protsenti kasutatud riietest korduvkasutuseks või materjalina ümbertöötlemiseks, ülejäänu lõpetab oma elu prügimägedel või põletites," selgitab uuskasutuskeskuse volinike kogu liige ja ringmajanduse nõustaja Kerli Kant Hvass.
"Jätkusuutliku disainerina olen aastaid vaadelnud moetööstuse ülejääki toormaterjalina ja otsinud erinevaid lahendusi loodud materjali võimalikult pikalt ringluses hoidmiseks. Siin on kaks olulist võimalust - väärtustav taaskasutus ja ümbertöötlus," ütles disainer Reet Aus. Tema sõnul on koostöö pikaajalise arenduse tulemus, kus tarbimisjärgse materjali ringlusse toomisel astutakse üheskoos järgmine samm. "Meie katsetused ümbertöödeldud lõngaga on jõudnud nii kaugele, et Reet Aus kollektsioonis on nüüdseks Upcycled toodetele lisaks ka Recycled kudumid. Selle meetodi rakendamine loob võimaluse hoida ringluses ka kasutatud rõivad uue materjali kujul," selgitas ta.
Uuskasutuskeskuse sõnul tuleb rääkida keskkonnast ja ringmajandusest moe kontekstis, sest moe tarbimine on aastatega suurenenud ja see on kaasa toonud kasvava tekstiiliprügi probleemi. Muutusi on vaja nii tarbija, ettevõtete kui poliitilisel tasandil.
"Tänane globaalne rõiva- ja tekstiilitööstus on väga ressursimahukas ja reostab keskkonda," ütles Kerli Kant Hvass. "Uuskasutuskeskuse eesmärgiks on suunata inimeste kappidesse seisma jäänud asjad korduskasutus läbi meie kauplustevõrgu või materjali ümbertöötlusesse läbi koostööpartnerite," lisas ta ja tõdes, et täna puudub Eestis võimekus suures koguses ja erineva koostisega tekstiilimaterjalide ümbertöötlemiseks. "Tulevikus näeme, et Eestis võiks selline võimekus olla endal, tuginedes meie traditsioonidele ja positsioonile tarneahelas," selgitas Hvass.
Vastutustundliku moe sünnile saab anda panust, tuues oma kasutatud teksariided Stockmanni neljanda korruse uuskasutuskeskuse kasti.
Toimetaja: Rutt Ernits