Fotokaameraga tänavust aastalooma ilvest jahtides ei ole professionaalsetel fotograafidel väga suurt eelist. Ilves lihtsalt ei ole modellitööst huvitatud. Näitusel mitme fotoga osalev tuntud loodusfotograaf Remo Savisaar ütleb, et enamasti on ta ilvest kohanud juhuslikult, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Aga seal on alati olnud see lootus, et ma olen lootnud ilvese peale, sest ma tean, et ilves seal liigub, et see asi on olemas. Aga ilves ei ole kunagi midagi sellist, mida saab garanteerida, et sa tead, et ta seal toimetab, sa jälgid jälgi, sa tead, et ta on seal, aga see, et ma nüüd lähen ja vaatan, see nii ei tööta," rääkis Savisaar.

Fotograaf Kalmer Lehepuu jäädvustas ilvese peegelkaamerast ehitatud rajakaameraga.

"Kui ma esimest korda kaamera metsa viisin, siis sellest ajast kuni foto sündimiseni läks aega umbes seitse kuud. Keegi on öelnud selle kohta, et tüüp ise ju istus kodus kamina ees ja jõi võib-olla veini, siis kaamera ise pildistas, aga nii lihtne see ei ole. Ma ikkagi käisin seal, üritasin käia iga kahe nädala tagant," rääkis Lehepuu.

Harrastusfotograaf Mäidu Maurus märkas ilvest kevadkülvi ajal. Sellel ilvesel oli aga midagi väärtuslikku ja niisama ta lahkuda ei kavatsenud.

"Algul pidasin rebaseks, et küll ta ära jookseb, aga kui püsti tõusis, siis tuli välja, et ikka tõeliselt ilus, kena välimusega ilves, keegi oli ta kõrval veel, aga see oli tema murtud saak. Noh ja mul on alati kaamera kaasas ja mul hakkasid käed värisema kui selle kaadrisse sain," meenutas Maurus.

Aasta looma fotovõistluse eestvedaja Helen Arusoo iseloomustab ilvest nii.

"Ta on väga öise käiguga loom, ta on väga ettevaatlik loom, ta on ka üksik loom ja teda on ka vähem kui karu näiteks. Aga ta on kass mis kass, ta on üksikõndija, ta oskab olla varjus ja lihtsalt see varjus olemise oskus, see ongi, sest muidu oleks rahvapärimus täis teda ja erinevaid nimesid. Seda ei ole," lausus Arusoo.

Ilvest näeb ka harvem sellepärast, et ta ei murra karjaloomi. Ka inimesele ei ole ta ohtlik.