Tarmo Tähepõld kiirendusvõistlustest Eestis: selle taga ei ole tingimata vajadus pättust teha ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Selgub, et Eestis toimuvad kiirendusvõistlused. Autogeeniuse peatoimetaja Tarmo Tähepõld käis "Ringvaates" ja rääkis, mida see täpselt endast kujutab, kuidas toimub ning miks selle pärast liigselt muretsema ei pea, olgugi et ta seda kõigile ei soovita.

"Need ei ole päris kiirendusvõistlused. Tegemist on autoentusiastide kogunemisega," rääkis Tähepõld. Ta kirjeldas, et nendele inimestele on see hobi, meelelahutus ja aja veetmise viis.

"Seal ei ole tingimata tahet, et me läheme mingit pättust tegema, või et me oleme mässajad ja tahame mentidele nüüd näidata, millised mehed või naised me oleme." Ta selgitas, et autoentusiasmi juurde lihtsalt kuulub see, kui autoga vaeva näha, siis inimene tahab seda ka näidata. "Mis sa seda garaažis siis ikka hoiad."

Tähepõld rääkis, et mingisuguseid eraldi võistkondi ei ole, vaid Facebookis on kinnised grupid, kuhu entusiastid on koondunud, kus antakse teada, kus kogunemine toimub. "End väga sisse sinna smugeldama ei pea, mina lihtsalt sain paaril korral teada, kus see toimub ja otsustasin kaasa minna."

Ta lisas, et need pole nii salajased. "Ma ei käinud põranda all. Ma ei käinud mitmeks kuuks kodust ära valenimega kuskil seiklemas. Need toimuvad tegelikult Tallinna lähistel või kesklinnas."

Laias laastus jagunevad need üritused kolmeks, sõnas Tähepõld. "Üks kannab nime cars and coffee (eesti k autod ja kohvi). See on välismaalt tulnud väljend, mis tihti tähendab tegelikult seda, et näiteks pühapäeva hommikul kuskil kohvikuparklas kohtuvad erinevad superautodega inimesed. Ei pea olema väga head autod, aga tullakse kokku. Möödujad saavad neid vaadata ja aetakse juttu."

Tema sõnul Eestis siiski seda hommikukultuuri väga ei ole ja kokku saadakse pigem õhtul. "Veel lihtsamalt öeldes – see on selline parklahäng. Entusiastid tulevad kokku. Kes läheb jalkat mängima, kes läheb golfirajale, autoinimesed tulevad kokku. Vaatavad autosid. Ajavad juttu. See on kõige rahulikum formaat."

Teine on Tähepõllu arusaama järgi nn neljapäevak, mis võib toimuda ka kolmapäeval. "Vahet ei ole, aga nimi on selline. Seal on oluline, et oleks üks suur asfaldiplats, kus ei ole väga palju takistusi, sest seal tehakse aeg-ajalt driftietteasteid ja seda rehvipõletamist."

Kolmandana tõi ta välja kiirendused. "Minnakse ühte kohta, mis tehakse teatavaks natuke enne või lihtsalt keegi ees hakkab minema. See viimane cars and coffee, kus ma käisin, seal üks hetk istusid kõik autosse ja hakkasid sõitma kuhugi. Kuna mul puudus info, mis edasi saab, siis ma lihtsalt istusin oma autosse ja sõitsin nendega kaasa."

"Mindi Tallinnas välja ja hakkaski toimuma selline asi – lihtsalt kaks autot kõrvuti, antakse start, vaadakse eemalt, kui nad jõudsid selle raja lõppu, pöörasid ümber ja läksid järgmised." Aega seal ei võeta, samuti ei jagata ka auhindu ja puuduvad võistlusklassid. "Kõik lihtsalt lähevad nagu ette satub."

Tahepõld nõustus, et eks see natuke ebaseaduslik kõik ole. "Liiklusseaduse järgi kaks autot niimoodi kõrvuti lihtsalt sõita ei või. Möödumisel on omad reeglid – tuleb suunda näidata jne. Sellised pisiasjad." Ta lisas, et kirjutas oma loo sellest positiivses võtmes, sest need kohad on neil välja valitud sellised, kus ei ole teisi liiklejaid. "Ei ole kaubanduskeskuste parklates."

Kohad, kus käiakse, on suured tööstuspiirkonnad, kus hoonete vahel on suured läbisõiduplatsid. "Põhimõtteliselt on see liikluseks avatud ala, aga seal ei liigu mitte kedagi, ja sellel hetkel, kui keegi driftib, siis tõenäosus, et sinna satub kõrvaline liikleja ja saab selle autoga pihta, on peaaegu olematu."

Ta ütles, et see ei ole koht, kuhu inimesed lähevad surma saama või tohutut adrenaliini saama. "Väike adrekas on, et äkki tulevad politseinikud seekord varem kohale või hiljem. Aga seal ei liigu mitte kedagi." Ta lisas, et riskitakse ainult omaenda autode ja tervisega.

"Ma ei saa öelda, et tehke seda kõik, aga see ei ole nii hull."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: