Sotsiaalkindlustusameti nõunik: alati ei tasu kohe eaka hoolduskeskusesse paigutamisele mõelda
"Prillitoos" vestles sotsiaalkindlustusameti nõuniku Kersti Kasega teemal, kuidas omavalitsused saaksid rohkem abistada ses osas, et eakad saaksid kauem kodus viibida. Ta selgitas, et tegelikult on eakate hooldamisel rohkem võimalusi kui kodu- või ööpäevaringne üldhooldus ning püsiv vanadekodusse paigutamine ei pea üldse olema esimene mõte.
"Tegelikult tuleb siin vaadata laiemat pilti, sest asi algab sellest, et eakal ei ole tervis veel mitte nii halb, et ta ei tuleks üksi toime, aga hakkavad tekkima esimesed vajakajäämised. Ja siis ei tasu häbeneda, vaid tuleks pöörduda rahulikult oma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole."
Esimene teenus on koduteenus, mis on mõeldud igapäevaste tegevuste ja toimingute abistamiseks. "Või puude puhul isikliku abistaja teenus, kus on rohkem, võib-olla lausa riietamise ja kodus pesemise ning selliste toimingute osa, kus lepitakse kokku kindlad kellaajad ja asjad."
Samuti võimaldab omavalitsus koduhooldaja teenust. "Me kõik ju tahame väga kaua kodus olla ja keegi ei taha oma keskkonnast ära minna. Sa oled harjunud, et tõused püsti ja lähed paremale ning jõuad WC-ni. Sa oled harjunud oma riiete ja oma pesukomplektide ning oma vaipadega," kirjeldas ta.
Ta lisas, et kuigi tõesti on väga raske oma kodust lahkuda, on kodus hooldamisel omad piirid. "On hooldustöötajad, kes käivad ja abistavad ning kelle meditsiiniteadlikkus on suurem ja kes võivad näha ära selle, et hakkab tekkima mingi lamatise koht, kui inimene ise ei märka ja tema lähedane ei oska seda märgata, siis saab ravi õigeaegselt peale panna. Aga kui on vaja ööpäevaringset hooldust, siis on oluline üldhoolduse teenus."
Üldhoolduse teenus on hooldus kodust väljaspool. "Vana nime all teame me seda vanadekoduna, aga see pole nii ilus nimi midagi. See üldhoolduski ei ole suupärane, aga põhimõtteliselt ei ole ta ainult mõeldud eakatele, vaid täisealistele inimestele, kelle puhul on sellist hooldust vaja."
Kask sõnas, et kohe ei tasu ööpäevaringse hoolduse ja ümberpaigutamise peale eaka puhul mõelda. "Mitmestes omavalitsustes – Tallinn on siin suurim ja eesrindlikuim – sellised päeva- või nädalahoiud, mida nimetame intervallhoiuks, kus esialgu võibki olla see, et lähedasel inimesel on vaja mõningad tööpäevad pikemad teha või oma asju ajada ning siis üks või kaks päeva nädalas [eakas keskusesse] paigutada."
Kask lisas, et ka siin tuleb siiski vaadata ka sobivust. "Tallinn on saanud diferentseerida, et on eraldi [rühmad] näiteks dementsuse näitajatega inimesele ja eraldi lihtsalt eakale, kes on selliste piirangutega nagu eakas inimene ikka."
Kuid siin võib tekkida ka probleeme, märkis Kask. "Kui tuua Haapsalu ja Nõva näide, siis neil on ka sellised intervallhoiu-laadsed asjad ja nemad on ka mõelnud selle peale, kuidas sinna kohale saada, et on kasutatud sotsiaaltranspordi küsimust. Ütleme, et kui sa oled liikumatu ja lihased on lõdvad, siis sa oled ka päris raske, et sind tõsta. Selleks on ikka vaja sellist spetsiaaltranspordi kohta, et kuidas eakas autosse ja autost välja saada."
Kask sõnas, et teinekord on vaja eakaga üldse sel teemal ka eelnevalt vestelda, kui ta hakkab mõnes päeva- või hoiukeskuses käima. "Ega siingi ei tasu häbeneda, võib täiesti psühholoogi teenust paluda, et arutada läbi, mismoodi on parem."
Lisateavet üldhooldusteenuse jm kohta saab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Toimetaja: Merit Maarits