Vahur Kersna: me kõik tegelikult olime Urmas Oti tapmises osalised
Saates "Hommik Anuga" on pühapäeval, 20. oktoobril külas teleajakirjanik Vahur Kersna, kelle aasta algas mammutsaatega Urmas Otist ja lõppeb raamatuga samuti Urmas Otist – "Kes tappis Urmas Oti?". Tema sõnul on see küsimus, mis teda ennast isiklikultki väga huvitab.
"Inimesed ei mõistnud teda. Oma fassaadi taga oli Urmas väga tundlik, väga õrn, väga sensitiivne tüüp ja ma siiski arvan, et Urmas sõna otseses mõttes tapeti," märkis Kersna saates "Hommik Anuga".
"Ta ei elanud üle ega seedinud ära seda ülevalt alla tulekut. Seda, mismoodi see Eesti tol ajal oli ja mismoodi kõik need asjad käisid. Me kõik tegelikult olime Urmase tapmises osalised. Ma ei arva, et me peaksime säilitama mingit illusiooni Urmasest. Vastupidi, me üritame mõista, miks ta oli oluline ja miks ta on meile veel tänagi tähtis."
Ta on kindel, et Otil polnud aeg surra, kui ta suri. "Selles vanuses ei pea inimene surema. Minu küsimus ongi selles, et kas meie saatus on tähtedel kirjas, või inimene oma mõtlemise, oma tegude, oma hoiakutega genereerib endale tulevikku."
Kuigi ühes varasemas intervjuus on Kersna öelnud, et Urmas Oti tappis Eesti Televisioon, ei ole see vastus tema sõnul siiski ühene. "Kui sa loed need 33 intervjuud ja Urmase enda mõtted läbi, siis sulle tuleb see mõistmine, et kuidas need asjad võisid olla, mismoodi need asjad läksid nii, nagu nad läksid. Maailm on ühelt poolt lihtsam ja teiselt poolt keerulisem kui meile tundub. Nii ka nende asjadega."
Olgugi et Kersna nõustub, et Eesti Televisioonist lahkumine oli see hetk, millest edasi Urmas Oti elu enam paremaks ei läinud, siis arvab ta, et tegelikult on sellistel puhkudel mängus väga palju teisi tegureid. "Minu arvates üks olulisemaid on armastuse puudumine. Inimene on sotsiaalne olend ja isegi kui inimene tunneb, et ta tahab üksinda ja erak olla, siis tegelikult inimene ei ole üksinda tervik. Inimene vajab lähedust, mõistmist, armastust. See on väga tähtis. Võib-olla see on see, millest see raamat ka räägib."
Raamatu tegemine viis kokku Oti poolvendadega
Raamatu selgroo moodustavad Otist tehtud telesaate intervjuud, selgitas Kersna. "Mõnest intervjuust läks telesaatesse sisse ainult kaks lauset, aga mõned intervjuud, mis ma tegin, kestsid kaks tundi. Seal seda head ja olulist materjali oli minu hinnangul rohkem. Sellist materjali, mis vääriks lugemist ja säilitamist ning mille üle oleks inimestel huvitav mõtiskleda."
33 intervjuud moodustavad ühe poole raamatust. "Ja siis on seal Urmase enda intervjuudest reipamaid hetki, mis annavad arusaama, mis inimene ta oli. Annab põhjuse ja võimaluse mõtiskleda. Ja siis loomulikult ka mõned sellised uudised sinna sisse, mida keegi temast senimaani ei teadnud." Näiteks tuleb raamatust välja, et peale poolõe on Otil ka kaks poolvenda. "Hästi sümpaatsed Eesti mehed muuseas."
Nemad leidis üles Kersna ise ja mitte vastupidi. "See on see ajakirjanikutöö, et sa kaevad ja otsid ning ühel hetkel asjad tulevad sinu juurde."
Väga huvitas Kersnat see, kes oli Oti bioloogiline isa. "Mis mees ta oli? Mis saatusega ta oli? Et sellest Urmasest – lihtsast Otepää poisist – sai korraga üleliiduline staar. Kellest sai inimene, showtäht, keda pool Nõukogude liitu jumaldas, armastas ja imetles, ning teine pool põlgas ja võib-olla isegi vihkas. Seal pidid olema mingid geenid." Oti isa leidmise kaudu ta poolvendadeni jõudiski.
Kersna tunnistas, et tahtis neid isegi saatesse kaasa võtta, kuid mõlemad on praegu Eestist eemal. "Aga nad tulevad raamatu esitlusele." Ta lisas, et nad olid enne kuulnud vaid vihjeid, et nad võivad olla Oti poolvennad. "Aga minu käest said nad kinnituse. Ja nende ema sai sellest teada septembri keskel oma 86. sünnipäeval. Ta oli olnud üllatunud ja positiivne, ütles üks vendadest, Priit."
Kümned keeldusid Oti teemal intervjuud andmast
Ta märkis, et kindlasti pole ta Urmas Oti osas saanud intervjueerida kõiki inimesi, keda ta soovinuks – saate puhul oli äraütlejaid kümneid. "Need olid enamasti naised." Kersna otsis sellele selgitust Maire Aunaste käest. "Ta ütles, et loomulikult, nad olid kõik omal ajal Urmasesse armunud, aga see lõppes purunenud südamega ja sellest on praegugi paha rääkida. See on mõistetav."
Oti õde Kersna raamatus sõna ei võta. Kersna usub, et ta ei räägi mitte kunagi kellelegi oma vennast Urmasest. "Ta on lihtsalt selline tüüp. Ta tahab seda kõike hoida endale ja tal on see õigus ka."
Kersna sai saate tarvis inimestega suheldes enda sõnul teada ka paljusid asjul, millest tema sõnul avalikkus teadma ei peaks. "Sa ei pea inimesest ju kõike teadma. Ma arvan, et piisab sellest, kui sa tead olulisi asju." Samas lisas Kersna, et üht-teist piiripealset ta raamatus avaldab. "Seal raamatus avaldan ma ka selle tütarlapse nime ja pildi, kes oli Urmase elu armastus, kellega ta tahtis kunagi abielluda ja kellest ilmajäämist või loobumist ta elu lõpus väga kahetses."
Spekulatsioonide osas Urmas Oti palga üle Eesti Televisioonis töötamise ajal nentis Kersna, et ta ei arva, et sellest 20 aastat hiljem suur patt rääkida oleks. "Näiteks toonane peadirektor Toomas Lepp mäletas, et ta sai vist 30 000 krooni saate pealt. See oli aasta 1998. Ja need palgalehed on ju alles. Nii et raamatulugeja saab teada, kui suur see summa oli tegelikult ja kas ta teenis rohkem kui mõned teised staarid siin Eesti Televisioonis, või vähem."
Jutt Oti intervjuude andmise pelgusest on müüt
Kuigi näiteks Oti õde ei soovi ilmselt üldse, et Urmasest avalikult räägitaks, siis Kersna on sellest enda sõnul teisiti aru saanud. "Ta oli suhteliselt edev inimene, ta oli avaliku elu tegelane ja ta oli televisiooninimene. Kui mina mõtlen enda peale, siis mina küll ei tahaks, et kümme aastat pärast minu lahkumist keegi ei tuletaks mind meelde, et ma oleks unustatud."
Kersna kummutas ka müüdi, et Urmas Ott intervjuusid eriti ei andnud. "Voldemar Lindströmil on kodus terve pappkast täis Urmase intervjuusid. Need on enamus venekeelsed, loomulikult. Eestis ta valis, kellega ta räägib. Loomulikult mingisugune tumbavumba, kes talle helistab kuskilt Õhtulehest ja küsib [suvalise plämina imitatsioon – toim], siis loomulikult saatis ta selle pikalt," selgitas ta. Ta lisas, et Urmas on andnud väga avameelseid intervjuusid. "Minu raamatus on nendest intervjuudest lõigud."
Intervjuu lõpus märkis Kersna, et ekraan praegusel ajal nutab Urmas Oti järele. "Kujutad ette, kuskil laupäeva õhtul tund aega Urmase-sugune erudeeritud, elukogenud, empaatiline, tark, elegantne mees ja tal on vastas Eesti elu olulised tegijad. Issand, kuidas me seda praegu vajame."
Toimetaja: Merit Maarits