"Plaan oli 50-ga sõita, aga läks kiiremini," märkis Laisaar "Ringvaatele". "Mul oli tegelikult plaanis venitada ka, aga kuna ilm oli kogu aeg halb, siis mis sa seal bussi kõrval ikka tiksud, kui taevast vihma alla karjub."

"Ma hakkasin Eestist minema, panin mööda Soome idakülge ülesse, Norrat mööda alla, siis Taani, siis Briti saared sinna otsa, siis tükike Prantsusmaad. Hispaania, Portugal, Hispaania, siis jäi jälle natuke Prantsusmaad. Monaco. Itaalia tiir," nimetas ta.

"Käisin igaks juhuks ära ka veel Vatikanis ja San Marinos, sest nendes ma polnud kummaski käinud. Ja siis Balkanile ka igaks juhuks veel tiir peale. Käisin ära ka Moldovas, sest ka seal polnud käinud. Ta jäi küll natukene trassist kõrvale, aga kiusatus oli nii suur."

Laisaar ütles, et talle jäi tee peale ka veel Transnistria, kust ta samuti läbi sõitis. "Ja siis poolest Ukrainast tagasi."

Ta tunnistas, et tal olid sellist ümber Euroopa reisi ette võttes sarnased motiivid mägironijatega. "Mägironijatel ka vaevalt mingi eriline rõõm sinna mäe otsa ronida on, aga kuna see on olemas, siis sinna minnakse." Laisaar lisas, et ka tema üks ajend oli asjaolu, et sellist ringi oli võimalik sõita.

"Keegi minu otsingute tulemusena ei ole seda varem sõitnud. Nii et ühest küljest on ju tore olla ka esimene, kes on autoga ümber Euroopa ühe jutiga ära sõitnud."

Laisaar magas reisi jooksul autos ja une pealt reisi nimel lõivu ei võtnud. "Ma magasin ikka umbes kella üheksast kuskil seitsme-kaheksani olenevalt sellest, kuidas tee peale midagi huvitavat jäi ja ülejäänud aja laagerdasin ja magasin seal autos."

48 päevast umbes 30 päeval sadas tema sõnul lakkamatult. "Mõistlik oli sõita, ja isegi kui ma tahtsin endale puhkepäeva võtta, siis kui hommikul üles ärgates see kutse, et seal kurvi taga võib jälle olla midagi huvitavat, oli nii suur, et ma ikka pakkisin oma kola kokku ja panin udjama."

Laisaar sõnas, et kui Rumeenia poolt Moldovasse sisse minna, siis esimesed 50 km teed üldse ei olnud. "Ja ega ta lõpus ka paremaks ei läinud. Seal pealinna, Chișinău ümber oli natuke paremaid teid, aga ka need hakkasid halvemaks minema, kui ma jälle Ukraina poole läksin, ja ega see Ukraina lõunapool ka teab mis pärl ei ole," kirjeldas ta. "Seal on küll pealinna poole tehtud uhked kiirteed igasse ilmakaarde, aga need on ka nii, et 110 peal ühel hetkel avastad, et järgmine 30 meetrit kiirteed on üles küntud. Ei ühtegi märki ega midagi ja siis proovid lihtsalt ühes tükis selle bussiga sealt kuidagi ennast pidama saada seal teisel pool."

Ta märkis, et kui oleks hakanud Norra fjordide kaudu tulema, siis oleks tõenäoliselt veel siiamaani seal.