Sallo rääkis Vikerraadio saates "Käbi ei kuku", et tunneb Liinas ära nii iseenda kui ka tema isa Uno. "Kui ta väike oli, siis tundus küll, et on puhas mina. Nüüd, kui ta on kasvanud täisinimeseks ja väga sümpaatseks naiseks, siis ma märkan, et tal on rohkem isale omaseid jooni. Kuna me oleme mõlemad Lõvid ja näitlejad, seal peab olema teadud omadused, et seda ametit pidada, siis ta on ikka vist rohkem minu moodi," arvas Sallo.

Sallo tõdes, et muutub ka ise ajaga üha enam oma ema moodi. Eriti tuleb see esile, kui Sallo vaatab sarja "Õnne 13", kus ta legendaarse Alma rollis on. "Ma vaatan, et mida vanemaks ma saan, seda rohkem mina oma ema moodi lähen. Eriti kui ma "Õnnet" vaatan. Piinlik öelda, aga mul on hea meel, et ema enam ei ole, sest ta vaataks, et ma mängin teda, aga ma ei mängi teadlikult teda. Ma olen oma ema moodi," tõdes Sallo.

Sallo meenutas lapsepõlve, et tema ema oli väga emotsionaalne inimene, isa see-eest rahulikum. Naine tunnistas, et ema oli kerge käega, mis karistamist puudutas. "Isa tuli jälle vahele, kui ema läks väga hoogu, mina olin kägaras nurgas ja isa ütles, et vaata nüüd Helgike, mis sa tegid emale. Mina mõtlesin, et mida mina talle tegin, tema tegi ju mulle, aga emal oli peaaegu süda seisma jäämas, ahmis õhku, ta oli ennast nii üles ärritanud," kirjeldas Sallo üht mälestust. Sellest hoolimata oli Sallol õnnelik lapsepõlv.

Juba varakult avastas Sallo enda jaoks laulmise. Huvitaval kombel ei peljanud ta aga midagi muud rohkem kui üksi laulmist. "Oleks ma siis teadnud, et mu elukutseks saabki laulmine laval, ma sellist asja ette ei kujutanud," naeris Sallo.

Sallo meenutas, et kui muusikaõpetaja käis koorilauljatest mööda, laulis ta meelega valesti. "Kui sa oled viisipidaja ja laulda meelega valesti, küll see on raske, aga mul tuli välja. Ma üksilaulmisest peaaegu pääsesin, aga duetti pandi ikka laulma," ütles ta.

Liina isa jagas end kahe pere vahel

Armastatud näitleja ja laulja tee viis algselt muusikukarjäärist eemale, hariduselt on Sallo kokaks õppinud. Naine käis pärast keskkooli küll muusikakooli katsetel, kuid ei pääsenud sisse. "Seal öeldi, et viisi peab, aga materjali ei ole, millest lauljat voolida. Ma olin väga pettunud, tulin sealt ära," meenutas Sallo, kellele jäi siis silma ENSV kaubandusministeeriumi õppekombinaadi kuulutus.

Tee viis andeka laulja siiski õigele rajale. Oma tütre isa, bariton Uno Heinapuuga kohtus Sallo juba Estonias töötades. Sallo meenutas, et Uno kutsus teda mootorrattaga sõitma. "Istuda seal, hoida teise ümbert kinni, tuul puhub sinust mööda, looduse lõhnad - see oli ju oivaline, miks ma poleks pidanud seda tegema," meenutas Sallo oma esimest sõitu mootorrattal.

Sallo tunnistas, et on olnud eluaeg olnud uudishimulik, mistõttu ei loobunud mehe ettepanekust mootorrattasõidule minna. "Me ei rääkinud Unoga kunagi sellest, mis asi see oli, mis meid kokku viis. Need ongi need asjad, miks ma olen fatalist omamoodi - mis on ette nähtud kokku minema, see läheb, ükskõik, kuidas see siis juhtub," selgitas Sallo.

Ta meenutas, et ei olnud enne nii siniseid silmi näinud kui Unot kohates. "Kui need sinised silmad minu peale laskusid ja ma märkasin, et see kordub päevast päeva, siis need silmad rääkisid rohkem kui sõnad," kirjeldas Sallo.

Sallo ja Heinapuu kooselus aga suurt idülli polnud, mees jagas ennast kahe pere vahel. "Me elasime nii, et kolm päeva on, aga kui ta juba kolmandal päeval ka kavatses minu juurde jääda, tekkis mul tunne, et kaua võib, mida ta istub siin ja sügab oma varbaid, võiks juba ära minna," meenutas Sallo.

Suurest armastusest otsustas toona 30-aastane Sallo siiski Heinapuuga lapse saada. "Ma teadsin, et ma kedagi teist enam ei leia, kui sa oled teatriinimene, on tutvusringkond suhteliselt väike. Teatrist ma mitte kedagi ei näinud, kellega mul oleks nii ühes suunas vaatamine, nagu mul Unoga oli," rääkis Sallo.

Sallo teadis, et Heinapuu teda maha ei jäta, ka teise pere pärast mitte. Nii veetis mees jõulud ühe ja aastavahetuse teise pere juures. "Mul oli pööraselt kahju temast. Oli hetki, kus ma täitsa nutsin, mul oli nii kahju temast, et mis peab tema hinges toimuma, kuidas ta talub seda," tõdes Sallo.

Sallo tõdes, et tegelikult oli tal lapsesaamise ees kõhklusi, mille taga olid tema kolleegid. "Oli väga palju kolleege, kes sellest teada saades ütlesid, et tule mõistusele, sa teed oma karjäärile miinusmärgi, ära sünnita," rääkis Sallo, kes on rõõmus, et kaine mõistus temast siiski võitu sai.

Igatsus isafiguuri järele

Sallo tütar Liina Vahtrik tunnistas, et tundis tegelikult noorena isafiguurist puudust, aga ütleb sama ka ema kohta. "Niisamagi juba üksikvanema laps on keeruline olla, aga ma kujutan ette, et kunstnikust üksikvanema laps on veel klass omaette. Ma mõnda aega isegi mõtlesin, et kunstnikud ei peaks üldse lapsi saama. Nende närvikava on nii teistsugune, nende rutiinitaluvus reeglina on madalam, nende närvid on hästi pinna peal, stabiilsus ja turvalisus ei ole just kunstniku töövahend ja ei saakski olla, muidu ei sünniks kunsti," meenutas Vahtrik näitlejast ema kõrval möödunud lapsepõlve.

Ta viitas, et teatrinäitleja teeb tihti tööd õhtusel ajal ning seetõttu oli ema kodust pidevalt eemal. "Mina tundsin küll mehest majas puudust. Kui ma olin väike, viisin ma kooli ema leeripildi, kus oli valge kleit ja lilled käes ja siis valetasin teistele, et see on ema pulmapilt, aga isa on praegu kempsus," naeris Vahtrik.

Nüüd mõistab ta, et lapsepõlvel polnud tegelikult viga midagi. "Minu kodu oli täis raamatu- ja lillede lõhna, mida ema õhtuti sai," meenutas Vahtrik ja lisas, et baritonist isa korraldas talle muusikaviktoriine ooperist.

Liina ise alustas pereelu varakult, saades oma tütre Reti vaid 19-aastaselt. Poeg Johannes sündis 15 aastat hiljem.

Reti Maria Vahtrik, Liina Vahtrik ja Helgi Sallo Autor: Ülo Josing/ERR