Nemvalts meenutas, et kirjutas "Mürakarusid" algselt nalja pärast sahtlisse, 1998. aastal jõudsid nad asjaolude kokkulangemisel aga Postimehe veergudele, vahendas "Vikerhommik".

"Kuidagi nad hakkasid oma elu elama. Aeg-ajalt ma kasutasin Postimehe karikatuuris neid ja ma mäletan, et toonasele tegevtoimetajale Toomas Mattsonile kangesti meeldisid mu karud," rääkis Nemvalts, et teretamise asemel hüüdis Mattson alati: "rohkem karusid".

1998. aastal alustasid "Mürakarud" kahekesi ja kõik muud loomad ning tegelased olid episoodilised. "Nende kohta võiks hästi lihtsalt öelda, et nad olid lihtsalt karutoit. Hiljem tulid juba jänesed, siilid, hundid ja kõik need teised tegelased," meenutas Nemvalt Mürakarude algusperioodi.

Nemvaltsi enda lemmiktegelane on siil. "Siil on hästi armsaks saanud, kuigi ta tuli hiljem kui karud. Praegu võiks öelda, et siil on peategelane. Vahest koomiksis käivad vaidlused isegi selle üle, et peaks koomiksi nime ära vahetama, aga tavaliselt karud lõpetavad selle vaidluse kiire keretäiega," rääkis Nemvalts.

Nemvalts selgitas, et läbi aegade karuna kujutatud Venemaad ja seda ka Eesti Vabariigi esimesel perioodil. "Mürakarude" esimeses koomiksis olid karudel käes näiteks kalashnikovid, millega nad üksteise kirpe jahtisid.

Seda, kas keegi tema naljapiltide peale solvunud on, Nemvalts öelda ei oska. "Minuni otse ei ole jõudnud ühtegi sellist signaali. Võib-olla tänu sellele, et minu Postimehe karikaturistitöös jõuan kõiki nii ära solvata, ei koomiksi puhul enam keegi mingeid nägusid ei tee," naeris ta.

12. oktoobril toimub Kik in de Köki tornis "Mürakarude" näitus ning raamatu ja karukalendri esitlus.

"Vikerhommikule" pühendatud koomiks: