"Päevakaja" tegijad rääkisid, kuidas on raadiouudised ajas muutunud ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

ERR-i raadiotoimetajatel oli põhjust sel nädalal pidutseda. Kesknädalal nägi ilmavalgust Ene Hioni kirjutatud raamat elust vanas raadiomajas, reedel tähistas "Päevakaja" 60. sünnipäeva. Margitta Otsmaa uuris, kuidas on raadio ja raadiouudised ajas muutunud.

Vanim järjepidevalt eetris olnud raadiosaade "Päevakaja" on toonud kuulajatele uudiseid ja reportaaže juba 60 aastat. Esimene saade läks eetrisse 6. oktoobril 1958. aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

1960. aastatel oli saade ka pikk, tunniajane, kuhu mahtusid muuhulgas nii kuulajate kirjad, liiklusõnentused kui ka arstinõuanne.

Tol ajal oli see väga uuenduslik, sest kui varem loeti uudised lihtsalt ette, siis nüüd lisandusid reporterite tehtud helilõigud ja intervjuud.

"Tegelikult on ikka muudatused nii suured ja just tehniline pool. Muidugi loomulikult ka sisu on muutunud, sest elu on muutunud. Ei ole ju enam glavliti. See oli ju tsensuur sisuliselt. Me ei saanud ju kõigest rääkida, mida me oleksime tahtnud rääkida. Kui ma nüüd võrdlen tänapäeva ja meie aega, siis mulle tundub, et vaatamata tsensuurile olid uudised mitmekesisemad," rääkis "Päevakaja" eelinfo toimetaja aastatel 1968-1989 Malle Ilves-Õunapuu.

"Päevakaja" toimetaja aastatel 1990-1992 Ain Saarna ütles, et seda aastakümneid vastu pidanud kaubamärki peab hoidma, austama ja armastama.

"See uudis, mida raadiost tol ajal oodati oli võib-olla natukene teisem. Loomulikult on Eesti raadiouudised, kui vaadata kasvõi euroopalikku pilti, natuke arusaamatult liiga poliitilised. Ka kõige punasemal ajal oli Eesti Raadio niisugune kaubamärk, et ta tuli ka kõige kehvematest aegadest läbi. Ja minu meelest peab seda aastakümneid vastu pidanud kaubamärki hoidma, austama ja armastama," rääkis Saarna.

Eesti Raadio uudiste vastutav toimetaja 2002 - 2007 Meelis Kompus ütles, et üks raadiouudiseid tabanud muudatusi on eksisteerimine elus, mis kipub minema järjest enam pildikeskseks.

"Me otsime pilti, mis ütleks meile ära kümme lauset, aga meil ei ole enam võib-olla võimet seda kümmet lauset kuulata, endasse sisse võtta, teadvustada, mida mulle praegu öeldi ja pahatihti seda kümmet lauset ka moodustada. See on ohumärk ja ma väga loodan, et "Päevakaja" ei lähe sellega kaasa ja jääb olema heas eesti keeles esitatud uudistesaade, kus mul on tõesti hea kuulata eesti keeles uudiseid, ilma, et ma peaksin mingisugust pilti või abimaterjali sinna kõrvale võtma," lausus Kompus.

Võib-olla üks muutusi oli see, et meie elu üldse kipub minema pildikeskseks...ilma et ma peaksin mingisugust pildimaterjali sinna kõrvale võtma.

Päevakaja teeb suure kummarduse kõigile kuulajatele ja kaasmõtlejatele. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: