"Keraamikat ei ole ma kunagi õppinud, ma õppisin maalimist," ütles Krigul ja kinnitas, et kui ta teatas, et hakkab kunstnikuks, siis seda ükski sugulane heaks ei kiitnud. "Kõik arvasid, et see on meeldiv hobi, aga ametiks ei kõlba."

Meelis Kriguli kinnitas, et alguses alustas ta kunstnikutööga tõesti naljaviluks, aga elatise teenimise eesmärgil on ta seda umbes 25 aastat teinud. "Mõned asjad ma mõtlen ise välja, aga vahel vaatad, mida mõni vanameister teeb ja katsud sama hästi järgi teha."

"Kellegi järgi tegemisel on alati see tingimus, et sa võid endale eeskujusid võtta, aga sa pead ise paremini tegema, koopiaid valmistada pole mõtet," sõnas ta ja lisas, et kui on palju tööd, siis töötavad põletusahjud igal öösel, aga vahel jääb isegi nädal vahele. "

"Esimene avatud töökodu oli meil oma karja köögis," selgitas Signe Krigul ja mainis, et tema tol ajal veel väga keraamikaga ei tegelenud. Praegune ateljee asub tema sõnul ideaalse koha peal. "Kodu on kolme kilomeetri kaugusel, ummikuid ei ole, vups tööle, vups tagasi, ta ei ole ka nii lähedal, et kodu segama hakkaks."