Korolevi advokaadi sõnul tuleb anonüümsete solvajate vastu midagi ette võtta
Nädala alguses ilmus meedias lugu sellest, kuidas näitleja Marika Korolev läks internetikommentaatorite vastu kohtusse ja võitis kohtulahingu. "Vikerraadios" oli külas Korolevi kohtus esindanud advokaat Robert Sarv, kes kinnitas, et anonüümsete solvajate vastu tuleb midagi ette võtta.
"Kui me oleme jõudnud põgusalt kommentaare jälgida, mida on seoses selle teemaga erinevatesse kohtadesse postitatud, siis jääb mulje küll, et teatud inimesed ei ole oma käitumismustrit muutnud ja jätkavad halvustava alatooniga kommentaaride kirjutamist, sealhulgas ka valetamist. Olemegi mõelnud, et eks me nädalavahetusel, kui sellest asjast saab umbes nädal, vaatame need kommentaarid üle ja vaatame, mis me uuesti peame tegema," rääkis Sarv "Vikerhommikus" ja lisas, et ei välista uut kohtuteed.
Sarve sõnul tuleb anonüümsete solvajate vastu midagi ette võtta. "Nädala alguses ja ka praegu on selline positiivne ja soe tunne, et see on midagi, mille vastu tuleb ühiskonnas võidelda," põhjendas ta.
Sarv soovitas kohtu poole pöörduda juhul, kui tegemist on julma mõnitamise või otsese valetamisega. "Kui tegemist on valefaktidega ehk kellegi kohta kirjutatakse lausvalet, sellisel juhul on alati mõttekas pöörduda portaali pidaja poole või kui tegemist on süstemaatilisema ja pikemaajalisema käitumisega, kus oleks vaja inimesele südametunnistusele koputada, siis on võimalik ja mõistlik IP-aadressid välja nõuda ja inimesega otse suhtlema hakata," soovitas ta.
Kui tegemist on aga arvamusega, mis võib inimesest vale mulje jätta, on lahendus pöörduda veebilehe haldaja poole. "Sellisel juhul, kui inimese kohta kirjutatakse tropp, siis kõige adekvaatsem oleks paluda see kommentaar eemaldada. Kui see jätkub, võib välja nõuda ka kommenteerimise ajaloo. Kui teha koopiad kommentaaridest, on see kõik võimalik hiljem taasesitada vajadusel kohtule ja inimene vastutada panna," selgitas ta.
Sarve sõnul saab IP-aadresse saab seaduslikult välja nõuda ainult kohtu kaudu. "Selles menetluses, kus kohus nõuab IP-aadresse välja, ei ole ma veel näinud, et kohus keelduks. Üldjuhul on nii, et kui inimene peab neid väiteid solvavaks ja tema au teotavaks, siis kohus need andmed välja nõuab ja hiljem on inimesel võimalik ise otsustada, kas ta esitab nende andmete pinnalt ebaõigete andmete ümberlükkamise hagi või mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Sellisel juhul kohus otsustab eraldi asjas, kas need andmed on piisavad, et see hagi rahuldada," lausus ta.
Toimetaja: Rutt Ernits