Eksootiline võitleja on ehtne eestlane, kuigi mujal maailmas tuntakse teda sanskritikeelse nimega Dina Dayal. "Sellel sõnal on mitu tähendust, see tähendab vaene, nukker või langenud. Dayal tähendab armulikkust - ehk kes on armulik langenud hingede vastu," ütles Dayal ETV saatele "Pealtnägija".

Dayal sündis 39 aastat tagasi Viljandis ja sai toona nimeks Tanel Laatsarus. Lahkuläinud peres, torulukksepast isa kasvatatud noormees lõpetas Pelgulinna kunstikooli ja astus 1990ndate keskel kunstiakadeemiasse disaini erialale. Selle kõrvalt tegi ta head äri, kaunistades muskliautosid, millega sattus 1998. aasta lõpus isegi toona suurima autoajakirja kangelaseks. Samal ajal valitses kunstniku hinges aga tühjus. "Ma tundsin, et olen saavutanud rikkust ja kuulsust teatud määral, mida kõik siin maailmas taga ajavad. Kuid see ei paku rahuldust, midagi on nagu puudu," tõdes Dayal.

Tema silmad avas ühest esoteerikaajakirjast loetud artikkel krišnaiitlusest. Disainitudeng hakkas lugema veedasid ehk india pühatekste, läks üle taimetoidule ja leidis üha sagedamini tee Krišna templisse Tallinnas. "Mulle hakkas see protsess väga meeldima ja just eriti see mungaelu. See tundus mulle väga köitev. Ühel hetkel ma küsisin selle templi autoriteetide käest, kas tohin proovida mungaelu ja nad lahkelt lubasid mul elada templis ning samal ajal kool lõpetada," kirjeldas ta.

Vaid 19-aastane Tanel sai õpetajalt vaimse nime Dina Dayal ning on tänaseks teadaolevalt üks ainult kahest Eesti rahvusest krišna mungast maailmas. Kuigi lähedased arvasid algul, et see on mööduv faas, on ta mungaelu elanud juba 20 aastat. Teine Eesti munk on hetkel Lila-Shuka, kodanikunimega Lennart Eistre, kes kuulub ka koguduse juhatusse.

2000ndate alguses tekkisid koguduses lahkhelid toonase juhiga, kes hiljem osutus vargaks, mida kajastas toona ka "Pealtnägija". Paljuski just halva õhkkonna tõttu sõitis noor munk Dina Dayal 15 aastat tagasi Indiasse pühakirju tudeerima ja jäigi võõrsile rändama. Üks tema õpetaja soovitas hakata praktiseerima võitluskunste, ehkki seni sobis talle pihku pigem pintsel kui mõõk. "Mul ei olnud mingit atleedi tausta või midagi taolist. See oli päris suur väljakutse minu jaok alustada täiesti täielikult nullist. Kuna ma olin kunstnik, isegi kooliajal kehalise kasvatuse tunnis olin alati kõige viimane, kõige aeglasem, kõige nõrgem. Seepärast mul ei olnud suurt huvi nagu võitluskunstidega tegeleda. Kuid et rõõmustada oma vaimset õpetajat, võtsin selle väljakutse vastu," selgitas Dayal.

Esimest korda 2004. aastal laval olnud mees on viimase arvutuse järgi esinenud 26 riigis. 2015 esines ta näiteks Bulgaaria TV-s, kus teda tänapäeva ninjaks ja see jäigi külge.  

Viimased aastad peamiselt Iirimaal Dublinis Krišna templis elanud Eesti munk kuulub truppi VivaKultura, mille eesmärk on edendada kultuurilist empaatiat läbi kunsti ja mis tuuritas suvel pikalt Poolas ning viibib hetkel USA-s. Dayal külastab sünnimaad Eestit korra aastas, et näha sõpru ja sugulasi. "Pealtnägija" kohtus temaga suve alguses, kui ta oli järjekordsel visiidil.

Krišna pühendunu ja koguduse juhatuse liige Lila-Shuka usub, et Dayali tegevus toob ka Eestile kasu. "Ma arvan, et kõigile, kellega ta kokku puutub, ta jätab sügava positiivse mulje oma lihtsuse, oma puhtusega ja oma rõõmsameelsusega ja kõige muuga. Seega ma arvan, et kui kuuldakse, et ta on Eestist, siis ma arvan, et see on Eestile ainult hea," naeris Lila-Shuka.

Kui küsida, kaua Dayal karjääri jätkab, ütles võitlusmunk, et ei tee mingeid plaane, sest Krišnal on plaan juba valmis.