"Kui ma sinna tulin, mul muutus väga-väga palju üleüldse. Muutus arusaam moemaailmast, moes töötamisest, moediaineri tööst," rääkis Joost saates "Hommik Anuga".

Joosti sõnul püüdis ta alguses aru saada, kes võiks peale tema veel praktikal olla, kuid lõpuks mõistis, et pea 80% kogu majast töötaski ilma tasuta. Disainer selgitas, et töö Westwoodi juures tähendas pidevat laveerimist, kuna tuli endast kõik välja panna ja näidata, mida oskad, kuid samas mitte liiga hästi, kuna palgal olevad töötajad ei kaasa sind muidu töökartuse hirmus oma projektidesse.

Eestist tulnuna oli tema jaoks loomulik, et oskas kangast lõigata ja õmmelda, kuid Inglismaal polnud see üldse nii tavapärane. Isegi nööbi õmblemist peeti seal omaette oskuseks.

"Westwood oli minu jaoks väga suur ikoon, ta on siiani suur ikoon. Ma olen supertänulik, õppisin sealt väga palju, nägin väga palju. Aga ma ei oska enda loomet sedasi jagada kellegi teise jaoks," selgitas Joost, et moemajja tagasi ta tööle ei ihka. Joosti sõnul oli hämmastav see, et Westwood ei omanud mingit kontrolli oma moemaja ja töötajate üle, kaadri voolavus oli suur ja ta ei tundnud oma töötajaid. "Ta moemaja, see kuvand, see kõik on ammu tema persooni kontrolli alt väljas, see elab täiesti oma elu. Ta ei suudagi seda kontrollida," rääkis ta.