Esitajate liidu tegevjuht tühja kasseti maksust: see tuleb riigile tagasi läbi kultuuri ({{commentsTotal}})

Foto: Scanpix/Valgamaalane/Arvo Meeks

Eesti loomeinimesed pöördusid kohtusse, et saada riigilt nelja aasta eest saamata jäänud seadusejärgsed nn tühja kasseti tasud summas 38 miljonit eurot. Eesti Esitajate liidu tegevjuht Urmas Ambur selgitas, et tasu puhul ei saaks kasu ainult loomeinimesed, vaid ka Eesti riik.

Ambur selgitas Raadio 2 hommikuprogrammis, et salvestusvahendite maksustamine aitaks tuua just kultuurivaldkondadesse raha juurde, aga kasusid on veelgi. "Kõik tasud, miks makstakse välja õiguste omajatele, autoritele ja esitajatele, nende pealt makstakse tulumaksu ehk riik saab jälle 20 protsenti oma eelarvesse rahasid tagasi. See ei ole ainult niimoodi, et kogutakse kokku kaks miljonit ja see on kulu, mis on tarbijatele tekkinud, ja midagi tagasi ei anta. Tagasi tuleb läbi kultuuri panustamise, tagasi tuleb läbi maksude, läbi uue muusika, filmide ja näidendite," ütles Ambur.

Ambur selgitas lähemalt tühja kasseti ideed, kus autoriõiguse seadusega on piiratud autorite, esitajate ja fonogrammitootjate õigusi üldsuse huvides, et iga isik võiks endale salvestada talle televiisorist või raadiost meelepärast sisu ja seda isikliku kasutamise otstarbel kuulata ja vaadata pereringis.

Ambur rääkis, et kuna seadusega piiratakse sisutootjate õigusi, on seadusandja ette näinud, et see tuleb artistidele õiglaselt hüvitada. "Täna me olemegi jõudnud olukorda, kus õiglane hüvitis mitmeid aastaid on olnud null eurot. Me sellest lähtuvalt oleme seisukohal, et kui riik on piiranud autorite, esitajate ja fonogrammitootjate õigusi ja on lubanud seda hüvitada, siis null eurot aastas ei ole meie hinnangul õiglane ja tegelikult ei ole ka piisav," selgitas Ambur.

Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta ja seda koguti kõikide salvestusfunktsiooniga seadmetelt ja kandjatelt. "Eestis on see viimastel aastatel olnud paraku null eurot," rõhutas Ambur.

Tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas arutles "Vikerhommikus", et ei näe tehnoloogiavahendite maksustamisel mõtet, sest ka tänapäeva nutitelefon salvestusseade. Kui sellele lisada loomeinimeste nõutud maks, muutuks keskmise iPhone'i hind umbes sada eurot kallimaks.

Lõugase sõnul on tühja kasseti süsteem aegunud, sest väga vähesed inimesed salvestavad loomingut oma seadmetesse. "Piraatlus on vähenemas. See maks ei puuduta üldse piraatlust, aga see trend, mis piraatlust vähendab, on, et inimesed maksavad muusika eest, aga ei osta seda füüsilise albumi kujul," selgitas Lõugas, miks ta seadmete maksustamist põhjendatuks ei pea.

Lõugase sõnul muutub nii tehnoloogia kui ka inimeste tarbimisharjumused. "Ma tean paljusid inimesi, kellel on kodus plaadikogu olemas ja kes on selle legaalselt ostnud, aga ma ei tea, et nad nüüd tegeleksid iga päev selle kopeerimisega. Mis see otstarve on?" küsis Lõugas, kas tõesti peab maksustama kõiki tuleviku andmekandjaid.

Amburi sõnul ei saa jääda kinni sellesse, et täna kopeerimist enam nii palju ei ole. Uuringud on näidanud, et teatavas ulatuses seda siiski on. "Vot seda teatavat ulatust tulekski arutada ja leida lahendus selles osas," ütles ta.

Ambur rääkis, et kui riik on lubanud seadmete kasutamise, mis võimaldavad salvestamist, siis peaks seadme hinnas olema kompensatsioon kirjas. "Tehnoloogia arenguga tulevad uued ja mugavad kasutusviisid ja tegelikult ei ole vaja seda sisu kopeerida, et seda tarbida. Mis seda kohtuhagi puudutab, siis sellisel juhul me räägime varasematest aastatest. Esimene hagi, mille me esitasime, oli alates 2010. Kui me vaatame tarbimisharjumusi, oli kaheksa aasta tagune aeg midagi muud kui täna," selgitas Ambur.

Riigipoolsed lahendused puuduvad

Ambur rõhutas, et riigi plaane, mida seadusega ette võtta, on kuuldud juba aastaid, aga lahendusi pole siiani. "Kõik asjad selles protsessis on lükkunud ja lükkunud edasi. Mingit konkreetset otsust, et nüüd teeme nii, kas maksame riigieelarvest või muudame määrust, seda ei ole tulnud," rääkis Ambur ja lisas, et ainus legaalne võimalus ongi pöörduda riigi vastu kohtusse.

Autoriõigus on kehtinud 1992. aastast ja tühja kasseti süsteem rakendus neli aastat hiljem. "1996. aastal hakati koguma tasu selle eest, et inimesed, kes salvestavad videokassettidele ja helikassettidele, tohiksid neid salvestusi teha ja kõik oleks legaalne," ütles Ambur.

Kuigi inimeste tarbimisharjumused on 1996. aastast muutunud, ei ole Amburi hinnangul muutunud autoriõiguse seaduses paikapandud tasu määrad, kui palju peaks salvestusseadme eest tasu maksma. "Milliste seadmete ja vahendite, see pannakse paika vabariigi valitsuse määrusega. Just see vabariigi valitsuse määrus ongi ajale jalgu jäänud. Mitmel korral on kultuuriministrid, kui see oli veel kultuuriministeeriumi haldusalas, teinud ettepanekuid, et seda süsteemi tuleks muuta," rääkis Ambur.

Mingil põhjusel pole teema aga valitsuse päevakorda jõudnud. "Kui valdkond läks üle 2011-2012 justiitsiministeeriumi haldusalasse, oleme meie ja riigikogu liikmed kuulnud ainult lubadusi, et kogu aeg midagi tehakse, uuritakse ja planeeritakse, aga kogu selle aja jooksul pole ühtegi otsust tehtud," lausus Ambur.

Amburi sõnul oleks väga tore, kui Eesti suudaks välja pakkuda mingi väga innovaatilise lahenduse, mis ühtpidi toimib ja teistpidi oleks väga mugav. "Aga ei ole justiitsministeeriumist seda sähvatust tulnud. Pigem tahetakse liikuda selle poole, et teeme nii, et maksame selle raha siis riigieelarvest," rääkis Ambur.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: