Linnar Priimägi lasteahistamisest katoliku kirikus: inimene teeb ikka pattu
Katoliiklane ja kultuuriloolane Linnar Priimägi arutles, miks seksuaalkuriteod on kirikus jätkunud, ning ütles, et lapse roll ühiskonnas ei ole alati olnud sama.
"Kultuuriloolasena pean ma ütlema seda, et lapse mõiste ei ole alati olnud see, mis ta nüüd on. Et üldse selline nähtus nagu pedofiilia sai tekkida, sai tekkida ainult koos sellega, et laps muutus millekski eriliseks. Kas me teame keskajal selliseid juhtumeid? Ei tea. Miks? Neid ei ole kirjas, sest keskajal ei olnud seda last, keda tuli kaitsta," rääkis Priimägi ETV saates "Hommik Anuga".
Priimägi selgitas, et kuna lapsed on saanud uue tähenduse, on tekkinud ka lapsevastane kuritegu. "Minu meelest on see õigustatud, laste kaitsmine. Aga teisalt küsin ma seda, miks siis nüüd need vanurid tulevad ja hakkavad heietama noorpõlvemälestusi, kuidas kunagi neid keegi ahistas. Miks nad tol ajal siis seda ei rääkinud, miks nad siis ei läinud kaebama. Tol ajal ei olnud see kombeks, aga nüüd on see kombeks ja moodi läinud,"' põhjendas Priimägi, miks laste ahistamise teemale just tänapäeval nii suurt rõhku pööratakse.
Samas lisas Priimägi, et tegelikult ei näe täiskasvanud lapse sisse, mistõttu ei saa neile omistada ka omadust, et lapsed on nõrgad. "Sigmund Freud ütles, et laps on seksuaalmonstrum. Kõik see pilt lapsest, mis te ammutate Heljo Männi ja Ira Lemberi raamatutest, võib olla vale, kui te annate õiguse Freudile, kes uuris lapse seksuaalsust väga põhjalikult. Ta ütles, et lapses on kõik veel peidus. Alles kasvatuse teel hakatakse midagi välistama, öeldakse, mis on hea ja mis on halb," arutles Priimägi.
"Kui mina oma lapsepõlvest hakkan meenutama, küllap siis mind ka ahistati, aga ma kordagi ei pidanud täheldama, et see mulle ei meeldi," jätkas ta.
Priimägi usub, et laste seksuaalne ahistamine on usutegelastele pattude registris. "Küllap nad teavad, et nad pattu teevad, aga inimene teeb ikka pattu. Kes on patuta, visaku esimene kivi," lausus Priimägi.
Priimäe sõnul ärritavad kiriku kuriteod inimesi eelkõige seetõttu, et religioonis kehtivad teised reeglid. "See viha, mis tekib, see on põhjendatav sellega, et kirikut püütakse allutada ilmalikele seadustele ja ta ei allu. Kirikuriik ei ole poliitiline, vaid vaimne ja religioosne riik, kus kehtivad religioossed seadused. Tavainimene vaatab, uskmatu inimene, et miks neil seal on omad seadused," ütles Priimägi.
Priimägi selgitas ka tsölibaadi ideed ja tõdes, et preestrid ei riku tsölibaati ainult lastega. Tsölibaadi nähtus tekkis mehe sõnul 13. sajandil ja selle põhjus on majanduslik. "Majanduslik põhjus oli see, et tsölibaat ei tähenda seda, et preester hoidub sugulisest vahekorrast või ei abiellu, sa ei loo peret ja perekonda, sul ei ole lapsi, see oli 13. sajandil asja mõte. Mis siis juhtub, kui preestril on laps? Siit tekib pärand, ta hakkab pärandama oma kirikumaid," ütles Priimägi.
Toimetaja: Rutt Ernits