Järvamaa õpetajad tuletasid endale mardi- ja kadrisandiks käimise kombeid meelde
Järvamaa õpetajatele ja kultuuritöötajatele tuletati meelde mardi- ja kadrisandiks käimise kombestikku.
Pärimuskultuuri õpetaja Ene Lukka-Jegikjan ütles "Aktuaalsele kaamerale", et sanditamise kombe vanema kihistuse uurimisel on selgunud, et külaühiskonnas tähendas mardi- ja kadrisandiks käimine vastuvõttu täiskasvanute hulka.
Kodu- või metsloomaks kehastudes samastuti esivanemate hingedega. "Aastasadu, nii või naa on käidud maskeeritult ringi perest peresse, külast külla, talust tallu ja toodud õnne. Õnnistatud viljateradega, sõnadega, antud korralikke ande, millest pärast on võimalik korralikult kas mardipidu või pulma pidada," selgitas Lukka-Jegikjan.
Andide kogumisest tähtsamaks peeti suhtlemist ja koostegutsemist.
"Mina olen sanditamas käinud juba lapsest saadik koos oma isa-emaga, hiljem sõpradega ja lähiajal ka oma klassi õpilastega näiteks," ütles Albu põhikooli muusikaõpetaja Kaja Kraav, kes kinnitas, et Albus on sanditamise traditsioon veel elus, kuid see on siiski pigem laste traditsioon.
Folkloorinõukogu ja rahvakultuuri keskus korraldavad 9. novembril üle-eestilise mardisandijooksmise "Hakkame santima", et seda iidset tava taaselustada ennekõike just täiskasvanute seas.
"Siis võib-olla senisest rohkem täiskasvanud koos oma laste ja kogukondadega käivad. Ja pered võiksid ikka rohkem valmis olla, et tuleb rohkem võib-olla ka neid suuremaid ja karvasemaid kujusid ukse taha," rääkis Lukka-Jegikjan.
Toimetaja: Merili Nael