Rivo Bernotas: 500 aasta pärast arheoloogid väga ei hinda seda, et me praegu usinasti koristame ({{commentsTotal}})

Foto: Jan Vutt/ERR

Laupäeval oli suur maailmakoristuspäev, aga saates "Hommik Anuga" käinud arheloogi Rivo Bernotase kogemus ütleb, et mõnes mõttes ei pruugigi koristamine alati hea olla, sest just prügimäelt on pärit Eesti suurim keskaegne leid.

"Viiesaja aasta pärast inimesed kindlasti ei hinda nii väga seda, et me praegu usinasti koristame, et oleks võinud jääda rohkem materjali maha," ütles Bernotas.

Samas ei kutsu Bernotas kuidagi üles inimesi mitte koristama. "Pigem las viiesaja aasta pärast arheoloogid muretsevad enda eest ise. Meie ikka tahaks puhtas maailmas elada."

Mainitud leid tuli ilmavalgele Kalamajas ja selle kirjeldamisel on sageli kasutatud sõnu nagu "enneolematu" ning "erakordne" ja Bernotase sõnul võib nii täitsa öelda.

Kalamajast leitu hulgas on ka üks vasaku jala villane sokk. Selle, et see just vasaku jala oma on, tegid kindlaks spetsialistid. Autor: Jan Vutt/ERR

"Tegelikult see siin stuudios on see väike osa sellest suurest leiukogumist. Mis teeb selle eriliseks, on see, et see on kõik ühest väga kitsast perioodist, 15. sajandi lõpukümnenditest pärit. Võib-olla mingis pisikeses osas 16. sajandi alguses."

Bernotase sõnul on see justkui konserv. "See on aastateks jäänud maa sisse ja see teebki selle väärtuslikuks, et me saame selle ühe väikse perioodi väga erinevate elualade esemeid koos vaadata."

"Hommik Anuga" stuudiosse võttis Bernotas kaasa näiteks ühe vasaku jala villase soki. Selle, et see on vasaku jala sokk, tegid kindlaks spetsialistid. "Seda töödeldi laboris ja tehti kindlaks, et see on sellise kujuga."

Bernotas näitas saates ka keraamilist pühapilti Jeesusest lapsena. Autor: Jan Vutt/ERR

Samuti oli Bernotasel stuudios kaasas üks kootud müts ja lusikas. Mütsi ja lusika kombinatsioon on huvitav ühel kindlal põhjusel. "Näiteks vanadel maalidel, kus inimesed on mütse kandnud – keskajal riietel teatavasti taskuid ei tuntud – ja siis on lusikas pandud mütsi vahele."

Bernotas selgitas, et mütsi sellist säilimist on võimaldanud sobiv pinnas. "Seda nn hävitavat faktorit ei ole ligi saanud. Seepärast tulebki see ese konserveerida, kui me selle välja võtame maa seest, et ta meie tingimustes ei hävineks." Laboris õnnestus neil ka tuvastada, et see pruun, umbes 500 aastat vana müts on algselt olnud punakas.

Tervena säilinud nii vanu asju ei ole Eestist leitud. "On fragmente, aga niimoodi, et esemed põhimõtteliselt tervena oleks säilinud, seda ei ole olnud."

Soki, mütsi ja lusika kõrval näitas Bernotas saates ka puumõõka, mis on üks kolmest omataolisest, mis ainsana tervena säilinud. See, mis puust see valmistatud on, ootab praegu täpsemat määramist.

Samuti oli ta kaasa võtnud klaasitüki vitraažaknast, mis on nähtavasti kunagi mingisugust pühakoda kaunistanud. Klaasitüki peal on Eesti kõige vanem kujutis muusikust. "Näha on tegelane, kellel on loomanahast müts ja kes mängib sellist pilli, mida võiks eesti keeles tõlkida kui "trumm ja vile". See on keskaja pill, kus muusik ühe käega mängis vilepilli ja tal oli trumm kaelas ning teise käega lõi seda trummi."

Bernotas näitas saates muu hulgas veel keraamilist pühapilti Jeesusest lapsena, aga ka Kreeka pähkli koori. "Tundub, et Tallinna jõukam elanikkond ikka armastas krõbistada seda."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: