"Süda on rahul, seepärast, et on väga kõvasti tööd tehtud ja ma tunnen, et olen endast andnud maksimumi. Aga väike värin on ikkagi sees, sest enne esilinastust ei tea kunagi, kuidas publik selle vastu võtab," rääkis Matjus emotsioonidest vahetult enne "Tuulte tahutud maa" esilinastust.

"Tuulte tahutud maa" on pühendatud Eestimaa loodusele Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks. "Selle filmi üks eesmärkidest on näidata meie enda kodumaa loodust sellises täies hiilguses nagu ta on."

Matjus meenutas, et kaader, mille jaoks tal tuli väga palju vaeva näha ja endale sisendada, et ta ei anna alla, oli põtrade pulmamäng. "Ma arvasin, et mul tuleb see palju kergemalt, kuna mul on juba eelnev kogemus ja tean kohti, aga ei. Väga palju pidi vaeva nägema, et saada neid kaadreid kätte."

Ta selgitas ka, mida tähendab loodusfilmi puhul suure vaeva nägemine. "Võtame selle sama põdrapulma aluseks. See toimub septembris umbes kuu aja jooksul, aga palju vaeva tähendab seda, et kui ma ühel aastal ei saa, siis ma pean ootama järgmist septembrit ja proovima septembri algusest septembri lõpuni iga päev, iga hommik, iga õhtul. Seda ma tegin kolm aastat järjest. Kolmandal aastal mul õnnestus see saada kätte."

Kannatlikkus on seega Matjuse sõnul oluline. "Kui sa ühel aastal ei saa, siis sa pead ootama järgmist aastat, etu uuesti proovida. Eks see paneb kannatuse proovile. Tihtipeale on selline lootusetuse tunne."

Ta on väga uhke ka kaadrite üle hundikarjast, mis tema sõnul kogemata juhtusid pildi peale. "Hundiga kohtumised on alati kogemata. Oli õnneks sombune, vihmane ja hästi tormine ilm. Ma ei lootnud absoluutselt mitte ühtegi kaadrit sel päeval filmida. Aga tänu sellele tormile hundid ei pannud meid tähele, sest ümberringi loodus liikus ja oli igasugust müra täis."

Tänu sellele õnnestus ka võttemeeskonnal saada huntidele nii lähedale, et nad neid ei märganud. "Õnneks oli meil ka kaamera kaasas ja selle tormi kiuste saime selle stseeni ikkagi korralikult peale." Eriline on see stseen Matjuse sõnul ka seepärast, et need on Eesti hundid. "Neid vaat et ei olegi filmitud kunagi. Eesti hunt on eriti ettevaatlik ja eriti keeruline on teda näha. Veel raskem on teda pildi peale saada."

Aga isegi siis, kui hundid oleksid neid märganud, ei oleks Matjuse sõnul olukord ohtlikuks pööranud. "Nad oleks lihtsalt minema jooksnud."

Ta märkis, et tegelikult on dokfilmis "Tuulte tahutud maa" kõik situatsioonid puhas juhus ja vedamine. "Loodusfilmi operaatori meeled on ülierksad, oleme ülikeskendunud ja pühendunud ja siis saavad võimalikuks sellised täiesti intuitsiooni pealt toimuvad kaameraliigutused, mida ei saagi millegagi seletada.